Kuigi aed ise on rohus, sai vähemalt heinamaa korraks korda. Maa on sadudest veel nii niiske, et niitma peaks vist 2 korda päevas ja õueala ongi juba mitu korda üle käidud.
Aga juuli on juuli. Aias käib õite ja värvide pidu ja pillerkaar. Pikalt-pikalt on õitsenud ja jätkavad rõõmsate soojade toonidega päevaliiliad. Neid olen ma küll-küll näidanud, aitab seekord ühest
A.Kruminši täidisõieline seemik, kellele ootame nime.
Praegu on liiliate hiilgeaeg, asiaadid on lõpetamas, teised sordigrupid alustanud. Vana hea `Aelita` Ia on jätkuvalt väga ilus sort.
M.Rangi särav `Merle` Ia
Latgales- seeria VI
J.Laumanise `Rudmatis` on trompetite hulgas üks punasemaid VI
Kaherealine liilia (L.distichum)
Meil on aias alati olnud flokse, aga viimasel ajal tundub mulle, et neid võiks olla palju-palju rohkem. Eriti siniseid ja valgeid. Mina neid leeklilledeks kutsuma ei hakka, floksid olid ja jäävad floksideks :), seepärast ei kirjuta ma ka juurde, kas tegu on aed-leeklille või laigulise leeklillega. Ja kõiki ma siin loomulikult ei jõua näidata
`Sherbet Coctail`
`Belõi Medved`
`Natasha`
Tänavu saadud noor taim `Miss Jill`, kelle kõrgus peaks järgmisel aastal olema 100-150cm
`Lilac Time`
`Junost`
`Blue Paradise`
`Novinka`
Põõsastest ei saa kuidagi rahulikult mööduda. Veel õitsevad kibuvitsad, loomulikult jätkavad hortensiad. Mida päev edasi, seda uhkemaks nad muutuvad.
`Grandiflora` on muutunud raskete kuhikute kandjaks
Oma ilu hakkavad näitama noored põõsad `Magical Starlight`
ja `Magical Moonlight`. Peavad ikka tugevad need peenikesed varred olema, mis sääraseid õisikuid püsti hoiavad.
Valgetele hortensiaõitele vahelduseks pakuvad erksat roosat enelad
Kätte leidsin ka oma hulgused :) Kassisaba (Veronica spicata) `Ulster Dwarf Blue` ilmselt ikka teadis, et üks lemmiklill päriselt putku panna ei tohi ja väike tuts teda on meil alles. Aga roosaõieline `Royal Pink` kolis tervenisti Tsiili juurde. Hea vähemalt, et ma tean, kus ta elutseb.
Rahmeldaja muretsema ei pea, osa temast võib rahumeeli Taga talus ilutseda.
Suur rõõm on mul sellest, et alpi näsiniin (Daphne alpina), kelle olin tänavu maha kandnud, endast elumärki andis ja on korralikult kasvama hakanud. Kahjuks läks pilt untsu.
Pärnu taimelaadalt nimetuna saadud selaginell talvitus suurepäraselt ja on hakanud kasvatama eoskandjaid
Suure värvipilgari hulgast on päris kosutav leida mõned pisemad ja õrnemad õiekesed. Jaapani rohthortensia (Deinanthe bifida) on nii häbeliku olemisega, et keerab oma õied kas alaspidi või tagurpidi lehtede poole.
No mismoodi siis neid imetleda :)
Suureõieline laikellukas (Platycodon grandiflorus) on hiigla põnev taim. Tema õiepung avaneks justkui suure plaksuga. Ju seepärast oligi tema varem lubatud sünonüüm kõlinlill, mida kahjuks nimekomisjon enam ei tunnista :(
Veel õitsevad kobarpead, lursslilled, vaigulilled, metssalveid ja terve hulk üksikuid püsikuid.
Kõrreliste aeg hakkab kätte jõudma, aga nendest ikka siis, kui nad täies ilus end näitavad. Ka aruheinad on ju võluvad, aga nemad tuleb aiast halastamatult välja rohida. Midagi pole parata, ei jõua me nende õisikuid õigel ajal ära nokkida ja ega nad ilma midagi asjad ka enam ei ole
Linnud veel laulavad, aga sellist orkestrit kui kevadel, enam kuulda pole. Neid asendavad ritsikate õhtukontserdid. Sookured on hakanud uuesti hommikuti huikama, ju nad hakkavad peatselt meiega hüvasti jätma.
Aga ega muu elu seepärast veel aiast kadunud pole.
Ka temal oli kuumaga palav
Saadud paarist kalast on saanud 100. Lugeda me oma "põrrsaid" (nad söövad häälekalt matsutades) enam ei jõua.
Igasugu mummid ja muud muidugi rõõmustasid +34,1C üle
Ja kõige uudishimulikumad leiavad mõnikord tee ka tuppa. Nii tore, sest vee kohal on neid raske pildistada.
Augustis on meil kavas 2 väikese projektikese lõpetamine ja kuu keskel ootame väga armsaid külalisi, kellest enamust pole 25 aastat näinud
Kuu aga lõpetavad oma tulekuga kõige kallimad. Omad :)
Ja kui veel aia ka korda saaks, oleks elu kui paradiisis.
Me oleks ikka tõesti üksteisest nagu väga kaugel, meil kobarpead ja lursslilled veel ei iitsatagi. Mere ääres pole muidugi ka sellist kuumust olnud.
ReplyDeleteIlus juuli on olnud, ma olen väga rahul.
Tavaliselt on juuli aasta kuivem kuu, vähemalt kõigis kohtades, kus ma olen elanud. Aga näha, kuidas vihmad panevad taimed tavalisest lopsakamalt kasvama, on väga tore :)
ReplyDeleteMulle meeldivad KÕIK liiliad. Mida rohkem neid on, seda parem. Nad on nagu päike varre otsas, kesksuve elujõu kehastus lille kehas :)
Floksi ei tahaks tõesti leeklilleks nimetada. Leek on oranž jt soojad toonid, aga enamus flokse hoopis kylmad roosad, violetsed ja helevalged.
Konn on tore ja putukad asendamatu osa aiaasukate nimekirjast.
Sellised kaunid rohelised konnad on ainult lõunamaal.:)
ReplyDeleteJa nii palav meil ka ei ole. Kõigest ainult 28 kraadi oli täna. Ka minu floksipeenar läks esimest aastat õide ja neid vaadata on puhas rõõm.:) Sorte palju pole, eelistatud on sinised, punased ja imelikud-imelised toonid.
Oi kui palju armsaid pilte toitujatest ja tõesti, hortensiaid peab hakkama soetama ja kiiresti ja palju :D Ilus, ilus, ilus :D
ReplyDeleteNii tore konn ja kalad ja.... Muidugi ilusad floksid(mis tôesti jäägugi floksideks) ja hortensiad, mida olen oma üksikule jôudnud kolm juurde soetada
ReplyDeleteIlus aed ju, hiljuti ise nägin, nii et paradiis ikka :)
ReplyDeletejuuli oli tõepoolest väga vaheldusrikas ja kohati äärmuslik. Hein vihmast raske nagu augustis. Õisi jagus. Ilus on teil seal.
ReplyDeleteFloksid on väga toredad. Mulle meeldivad nad üha enam.
ReplyDeleteJuuli oli imelik, nagu kogu see aasta. Aga ma oleks siiski temaga rahul. :)