Tuesday, July 26, 2016

KÕIK RÄÄKISID HOSTADEST

Hostapalavikku pole mul iial olnud, aga hostahoolik olen ma sellegipoolest. Hostad on ilmunud meie juurde tasapisi ja samamoodi aeglaselt on tärganud ning süvenenud kindel ja vankumatu armastus nende suurepäraste taimede vastu.
Mul on mõnikord tunne, et mitte meie pole valinud hostasid, vaid, et hostad on meid valinud. Esimesed 3 hostat jäeti siia aeda päranduseks läbisegi naadi ja kassitapuga eelmise omaniku poolt. Ära visata oli neid kahju, puhastasin nad sodist, aga ega neile õiget kasvukohta me pisikese aias polnud ja nii istutasime nad aianurka. Nende nimedest polnud meil aimugi.
Kui sai valmis esimene Peenar, siis suured taimed sinna ei mahtunud. See oli aeg, kus aia tuli kõndida poolküürakil, et kõiki pisikesi, alpikanne, džefersooniaid, koerahambaid, emajuuri, soldanellide suurt kogu ja muid imekribunaid kasvõi luubiga imetleda.
Kui me saime esimest korda maad juurde ja tekkis võimalus lillenduse laiendamiseks, istutasime need peaaegu ära unustatud hostad teisele poole kuusehekki uue osa taimestamise alustuseks.
Ja siis äkki saabus hetk, kus hostad otsustasid ise meie aeda tulema hakata. Esimese kingitusena tõi üks kena Ukraina taimehoolik J.Shušak meile kääbushosta (H.minor) ja paari päeva pärast kinkis U.Laansoo oma külaskäigul meile `Spinner´s Lavender´i, kes leidis koha me esimese veesilma kaldas ja ta kasvab seal tänaseni.

Ja kui külalised juba värava on avanud, siis järgmine tulija koos hostadega oli A.Hannust. Nii kasvavad meil 1980.aastast pikas hostapeenras mägihosta (H.montana) `Aureomarginata, sieboldi hostad (H.sieboldiana) `Francee` ja `Frances Williams` ning `Sharmon`.
Seda hostat tunneva küll kõik aalujad- mägihosta `Aureomarginata`
`Sharmon`
Väiksemad hostad `Emerald Tiara`, `Golden Tiara` ja `Goldene Woge` istutasin veesilma juurde. Et tühja kohta kiiresti täita, kaevasin neid suve jooksul 2 korda jagamiseks üles ja sügiseks oli kallas kenasti haljastatud. Praeguseks on see kallas hostadest umbe kasvanud, aga puhmikud on nii suured, et nende kättesaamiseks tuleks kogu ehitis laiali lõhkuda. Paremal `Wide Prim`, keskel `Goldene Woge; taga H.tokudama


Meie hostahuvi oli äratatud. Kui ma istusin ja silmitsesin pikka peenart, oli selg, et teda tulebki samamoodi hostadega jätkata. Ega neid palju liikunud. Põhiliselt saime mõned ilusad sordid `Haideaiast`, paar huvitavat "Aiasõbrast" ja hostadega aitas ka A.Kähr.
Selle istanduse juures häiris mind kõige rohkem nende murusse istutamine, mis tegelikult on mulle püsikute osas täiesti vastuvõetamatu, aga nii olime me alustanud.
Ei, see ei lähe kohe mitte, see on lihtsalt kole. Kohe ikka väga kole.Esiplaanil on pärandustaim laiuv hosta (H.ventricosa) `Albomarginata`. Teised 2 on meie aedade kõige vanemad liigid süstjalehine hosta (H.lancifolia) ja teelehine hosta (H.plantaginea), nemad jäävad pildil esimese hosta ette.

Mingitel kriitilistel momentidel on mul alati tulnud abi sealt, kust poleks teda oodanudki. Sellest ehitusjärgselt õuele vedelema jäänud fibokruusa korist ja sellest, mismoodi sündis istutusala katmise idee, olen kirjutanud ja end kordama ei hakka. Aga, et venitada see istutusala täispikkusse aia lõpuni, oli vaja enne lõplikku katmist hostasid juurde muretseda. Eestimaa sortiment oli end ammendanud ja nii tegingi ma Fransenist oma esimesed ostud 2008 ja 2009.aastal. Tollal ei tundnud nende vastu peale minu huvi mitte keegi ja keegi ei tahtnud ka mu tellimusega ühineda :)
Nii see algas ja isegi sel hetkel oli näha, kui palju paremaks peenar muutub.

Niisuguseks muutus istutusala väljanägemine paari nädalaga

Ruumi jagus, hostade vahele istutasime ka mõned põõsad ja muidugi muretsesime uusi sorte. Kes ikka suudaks neile vastu panna. Aga ühel hetkel oli selge, et venita või õgvenda neid kaari laugemaks kuidas tahad, lõpmatuseni üht peenart laiendada ei saa.
Tänane vaade, umbes 1/5 jääb peenrast välja.

Kuigi hostad, kelle oleme muretsenud ja neid on tänaseks 127 sorti ja 10 liiki, on kõik ilusad, ei mahu nad kuidagi ühte postitusse. Tegin väikese valiku enda jaoks väljapaistvamatest.
Väga ümarate lehtedega ilusa hoiaku ja hea paljunemisega `Pizzazz`

Kevadel punaste jalgade ja ererohelise värvusega `Fruit Punch` meenutab pigem lopsakat salatit kui hostat
Jõulise kasvuga ja ilusa lehejoonisega `American Halo`
Väga hea ja korrektne `Paradigm`
`Spilt Milk` on väga huvitava, tõepoolest piimapritsmeid täis lehtedega
Väga-väga särav, hea struktuuriga lehtedega `Orange Marmalade`

`Cathedral Windows`, päikese peale paistes kumavad lehe heledamad kohad tõepoolest nagu vitraažid
Üks kõige korrektsema kujuga väikesekasvulisi on `June`

Väga ilusa leheserva lainetusega suurepärane `Queen of the Seas` Teda oleks pidanud pildistama enne õitsemist, nüüd on ta veidi laiali vajunud.


Siin on ta nooremana, ilusate hõbedase läikega sinised lokkise servadega lehed naelutavad tavaliselt kõigi möödujate pilgud.

Kui hakkasime otsima tulbipuule sooja isttutuskohta, hävitasime ära osa vanast vaarikaistandusest ja siis jäi puu ette tükk tühja maad. Juhuuu! Järgmisel 2012.a. tegin järjekordse tellimuse Fransenist. Siis tulid meie aeda  väga omapärane `Gipsy Rose`
`Saras Sensation`

Captains Obscure`, kes peaks olema kolmevärviline, aga ta värvumine pole aastati väga ühtlane.


`Obscene Gesture`


`War Point` ei paista fotolt kahjuks välja, ta on teiste taga. Aga 4-aastaga on üks rosett võtnud sellised mõõtmed.

Eelmise aasta ühistellimusega ühinesin küll, aga tellisin vaid 1 sordi `Ben Vernooij`, sest tõesti-tõesti, hostasin meile enam ei mahu. Veesilmakese kallas on puntras, pikk peenar tihedalt täis ja uus osa hakkab samamoodi metsistuma `Ben Vernooij` Omapärase erilise sinise ja kreemi servarandiga suurekasvuline sort.

 Vaatamata sellele, et ruumipuudus on suur, pidin eelmisel aastal ära mahutama veel 3 kingitussorti.
Vist kõik hostakasvatajad tunnevad sorti `Praying Hands` Vanemaks saades ei hoida ta oma käsi enam nii siivsalt koos kui noorena.

Uus sort, `Prayingi Hands`i sport on `Hands Up`. Väga kitsa, jäiga veidi keerdus lehe ja kuldse leheservaga smaragdroheline pikajalgne huvitav sort.

`Dancing in the Rain` puhasvalge tumerohelisega. Ilus.




`First Love` 

ja kõige lõpuks tulid aeda veel imepisikese rosetikesega `Risky Business` ja söögihosta korralik puhmik `Invincibelle`,  Ära ma nad mahutasin :)
Tänavu tegin südame kõvaks ja isegi ei vaadanud kataloogi poole, aga kui vaatasin teiste blogidest pilte, siis tegi süda enam mitte paar jõnksu, vaid mõne sordi peale lausa mitu kukerpalli. Ja ma isegi tean, kuhu saaks neid veel päris kenasti mahutada, et nad ikka korralikult enamvähem koos oleksid, kui...Jah, sellele tuleks mõelda. Või siis pigem mitte? Võtab ohkama.
Hostad annavad ka väga huvitavaid seemikuid, et meil uute istutusalade rajamise plaane pole, jagasin nad mitmele poole ära. Osa neist on näha siin 
Tänaseks on meil hostasid ju piisavalt, ikkagi võiks neid veel rohkem olla. Mitte numbrite, vaid ikka hostade endi pärast.



10 comments:

  1. Mäletan seda hostaala rajamise lugu. Siis meil endil veel nii hulle plaane ei olnud ning seetõttu ma lugesin ja imestasin. Lugesin ja aina imestasin. Hostad on võrratud taimed! Ja neid peab aias palju olema! Tänaseid kauneid pilte vaadates sain aru, et ma kohe kuidagi ei saa ilma selle säravkollaste lehtedega hostata.

    ReplyDelete
  2. See Merede Kuninganna on mul hingel juba mitu aastat, ma pean selle ikka saama, ei muidu elu ole. Hostad on tõepoolest imelised ja suures valikus kohustuslikud :) Mul on veel hostapeenra potentsi :D

    ReplyDelete
  3. Palju väga ilusaid sorte, millest suurem osa ilmselt meie aiaäridesse ei jõua. Tore on vaadata, milliseks nad sinu juures on kasvanud, tekitab tunde, et hostapeenrata on aed kuidagi maotu ja maitsetu ;)

    ReplyDelete
  4. Hostad rõõmustavad silma ja südant. :)
    Mina vahin ikka seda mägihostat vesise suuga, aga mis liig, see liig, ei ole mul niipalju ruumi, et teda oma aias pidada. Aga küll on ilus. Suur ja ilus.:)

    ReplyDelete
  5. Mina põdesin oma hostapalaviku ka 2009.aastal, kui Fransenist suurema tellimuse tegin. Aed oli siis veel üsna tühi ja suured hostad, mida Eestis keegi ei müünud, tundusid hea täitematerjal olevat. Olid ka. Nüüdseks on nad kohati isegi liiga suureks ja üksteisele kukile kasvanud, aga sel aastal pole mul aias mingit ümbertegemise isu, muud tööd on liiga palju.
    Väikeste hostadega aga paraku teevad mul teod kohe üks-null, neid ma endale lubada ei saa. Suured püsivad ilusana.

    ReplyDelete
  6. Sinu aia hostapeenar mu ära tinistaski. Liiga huvitav ja ilus, et olla tõsi. Aga on. Tõsi mis tõsi.

    ReplyDelete
  7. Kui teised meil siin tellisid, siis just mõtlesin su peale,et vaatad seda sebimist rõõmsalt pealt, aga näed siis, üks või kaks panevad südame põksuma :)

    Mulle on sinu aia hostapeenar alati ja algusest peale väga meeldinud, nii asukoha kui väljanägemise poolest. Pildilt pole näha kui suured ja võimsad nad on ja kuuseheki ääres - see peaks lõplikult kummutama selle jutu,e t kuuskede ees/all/kõrval midagi kasvatada ei saa.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kunagi oli ühes ajakirjas kõrvuti 2 artiklit. Ma püüdsin selgitada, et õigete võtete kasutamisel (multš jne) ja õigete taimede kasutamisel on võimalik nii kuuseheki kõrval kui muude puude läheduses alati midagi kasvatada, pildid jutu tõestamiseks kõrval. Olgu küll, et hostad elasid seal ju rõõmsalt ka enne multšimist, aga siis oli vaja neid väga kuumal ajal kasta. Ja sellele järgnes kohe teine, Räpina lõpetanud maastikukujundaja artikkel, kus väideti, et kuuseheki kõrval ei hakka kunagi mitte ükski kultuurtaim kasvama :D

      Delete
  8. Hea näha mu äsjase ostu "Queen of the Seas" säravat tulevikku, hetkel oli ta üks neist, kes ilmselt pikal reisil oli veidi leheotstest kannatada saanud, mistõttu muudele tellitud suurekasvulistele esmapilgul visuaalselt alla jäi :)

    ReplyDelete
  9. Oh, pean tulema ja selle peenra üle vaatama, nagu ka kõik 127 hostat!
    See oli üks väga tore ja inimlik lugu, eriti lõpuosa! :) Häid lambaid mahub ikka!

    ReplyDelete