KÕIK RÄÄKISID HOSTADEST

Hostapalavikku pole mul iial olnud, aga hostahoolik olen ma sellegipoolest. Hostad on ilmunud meie juurde tasapisi ja samamoodi aeglaselt on tärganud ning süvenenud kindel ja vankumatu armastus nende suurepäraste taimede vastu.
Mul on mõnikord tunne, et mitte meie pole valinud hostasid, vaid, et hostad on meid valinud. Esimesed 3 hostat jäeti siia aeda päranduseks läbisegi naadi ja kassitapuga eelmise omaniku poolt. Ära visata oli neid kahju, puhastasin nad sodist, aga ega neile õiget kasvukohta me pisikese aias polnud ja nii istutasime nad aianurka. Nende nimedest polnud meil aimugi.
Kui sai valmis esimene Peenar, siis suured taimed sinna ei mahtunud. See oli aeg, kus aia tuli kõndida poolküürakil, et kõiki pisikesi, alpikanne, džefersooniaid, koerahambaid, emajuuri, soldanellide suurt kogu ja muid imekribunaid kasvõi luubiga imetleda.
Kui me saime esimest korda maad juurde ja tekkis võimalus lillenduse laiendamiseks, istutasime need peaaegu ära unustatud hostad teisele poole kuusehekki uue osa taimestamise alustuseks.
Ja siis äkki saabus hetk, kus hostad otsustasid ise meie aeda tulema hakata. Esimese kingitusena tõi üks kena Ukraina taimehoolik J.Shušak meile kääbushosta (H.minor) ja paari päeva pärast kinkis U.Laansoo oma külaskäigul meile `Spinner´s Lavender´i, kes leidis koha me esimese veesilma kaldas ja ta kasvab seal tänaseni.

Ja kui külalised juba värava on avanud, siis järgmine tulija koos hostadega oli A.Hannust. Nii kasvavad meil 1980.aastast pikas hostapeenras mägihosta (H.montana) `Aureomarginata, sieboldi hostad (H.sieboldiana) `Francee` ja `Frances Williams` ning `Sharmon`.
Seda hostat tunneva küll kõik aalujad- mägihosta `Aureomarginata`

`Sharmon`

Väiksemad hostad `Emerald Tiara`, `Golden Tiara` ja `Goldene Woge` istutasin veesilma juurde. Et tühja kohta kiiresti täita, kaevasin neid suve jooksul 2 korda jagamiseks üles ja sügiseks oli kallas kenasti haljastatud. Praeguseks on see kallas hostadest umbe kasvanud, aga puhmikud on nii suured, et nende kättesaamiseks tuleks kogu ehitis laiali lõhkuda. Paremal `Wide Prim`, keskel `Goldene Woge; taga H.tokudama

Meie hostahuvi oli äratatud. Kui ma istusin ja silmitsesin pikka peenart, oli selg, et teda tulebki samamoodi hostadega jätkata. Ega neid palju liikunud. Põhiliselt saime mõned ilusad sordid `Haideaiast`, paar huvitavat "Aiasõbrast" ja hostadega aitas ka A.Kähr.
Selle istanduse juures häiris mind kõige rohkem nende murusse istutamine, mis tegelikult on mulle püsikute osas täiesti vastuvõetamatu, aga nii olime me alustanud.
Ei, see ei lähe kohe mitte, see on lihtsalt kole. Kohe ikka väga kole.Esiplaanil on pärandustaim laiuv hosta (H.ventricosa) `Albomarginata`. Teised 2 on meie aedade kõige vanemad liigid süstjalehine hosta (H.lancifolia) ja teelehine hosta (H.plantaginea), nemad jäävad pildil esimese hosta ette.

Mingitel kriitilistel momentidel on mul alati tulnud abi sealt, kust poleks teda oodanudki. Sellest ehitusjärgselt õuele vedelema jäänud fibokruusa korist ja sellest, mismoodi sündis istutusala katmise idee, olen kirjutanud ja end kordama ei hakka. Aga, et venitada see istutusala täispikkusse aia lõpuni, oli vaja enne lõplikku katmist hostasid juurde muretseda. Eestimaa sortiment oli end ammendanud ja nii tegingi ma Fransenist oma esimesed ostud 2008 ja 2009.aastal. Tollal ei tundnud nende vastu peale minu huvi mitte keegi ja keegi ei tahtnud ka mu tellimusega ühineda :)
Nii see algas ja isegi sel hetkel oli näha, kui palju paremaks peenar muutub.

Niisuguseks muutus istutusala väljanägemine paari nädalaga

Ruumi jagus, hostade vahele istutasime ka mõned põõsad ja muidugi muretsesime uusi sorte. Kes ikka suudaks neile vastu panna. Aga ühel hetkel oli selge, et venita või õgvenda neid kaari laugemaks kuidas tahad, lõpmatuseni üht peenart laiendada ei saa.
Tänane vaade, umbes 1/5 jääb peenrast välja.

Kuigi hostad, kelle oleme muretsenud ja neid on tänaseks 127 sorti ja 10 liiki, on kõik ilusad, ei mahu nad kuidagi ühte postitusse. Tegin väikese valiku enda jaoks väljapaistvamatest.
Väga ümarate lehtedega ilusa hoiaku ja hea paljunemisega `Pizzazz`

Kevadel punaste jalgade ja ererohelise värvusega `Fruit Punch` meenutab pigem lopsakat salatit kui hostat

Jõulise kasvuga ja ilusa lehejoonisega `American Halo`

Väga hea ja korrektne `Paradigm`

`Spilt Milk` on väga huvitava, tõepoolest piimapritsmeid täis lehtedega

Väga-väga särav, hea struktuuriga lehtedega `Orange Marmalade`

`Cathedral Windows`, päikese peale paistes kumavad lehe heledamad kohad tõepoolest nagu vitraažid

Üks kõige korrektsema kujuga väikesekasvulisi on `June`

Väga ilusa leheserva lainetusega suurepärane `Queen of the Seas` Teda oleks pidanud pildistama enne õitsemist, nüüd on ta veidi laiali vajunud.

Siin on ta nooremana, ilusate hõbedase läikega sinised lokkise servadega lehed naelutavad tavaliselt kõigi möödujate pilgud.

Kui hakkasime otsima tulbipuule sooja isttutuskohta, hävitasime ära osa vanast vaarikaistandusest ja siis jäi puu ette tükk tühja maad. Juhuuu! Järgmisel 2012.a. tegin järjekordse tellimuse Fransenist. Siis tulid meie aeda  väga omapärane `Gipsy Rose`

`Saras Sensation`

Captains Obscure`, kes peaks olema kolmevärviline, aga ta värvumine pole aastati väga ühtlane.

`Obscene Gesture`

`War Point` ei paista fotolt kahjuks välja, ta on teiste taga. Aga 4-aastaga on üks rosett võtnud sellised mõõtmed.

Eelmise aasta ühistellimusega ühinesin küll, aga tellisin vaid 1 sordi `Ben Vernooij`, sest tõesti-tõesti, hostasin meile enam ei mahu. Veesilmakese kallas on puntras, pikk peenar tihedalt täis ja uus osa hakkab samamoodi metsistuma `Ben Vernooij` Omapärase erilise sinise ja kreemi servarandiga suurekasvuline sort.

 Vaatamata sellele, et ruumipuudus on suur, pidin eelmisel aastal ära mahutama veel 3 kingitussorti.
Vist kõik hostakasvatajad tunnevad sorti `Praying Hands` Vanemaks saades ei hoida ta oma käsi enam nii siivsalt koos kui noorena.

Uus sort, `Prayingi Hands`i sport on `Hands Up`. Väga kitsa, jäiga veidi keerdus lehe ja kuldse leheservaga smaragdroheline pikajalgne huvitav sort.

`Dancing in the Rain` puhasvalge tumerohelisega. Ilus.

`First Love` 

ja kõige lõpuks tulid aeda veel imepisikese rosetikesega `Risky Business` ja söögihosta korralik puhmik `Invincibelle`,  Ära ma nad mahutasin :)

Tänavu tegin südame kõvaks ja isegi ei vaadanud kataloogi poole, aga kui vaatasin teiste blogidest pilte, siis tegi süda enam mitte paar jõnksu, vaid mõne sordi peale lausa mitu kukerpalli. Ja ma isegi tean, kuhu saaks neid veel päris kenasti mahutada, et nad ikka korralikult enamvähem koos oleksid, kui...Jah, sellele tuleks mõelda. Või siis pigem mitte? Võtab ohkama.

Hostad annavad ka väga huvitavaid seemikuid, et meil uute istutusalade rajamise plaane pole, jagasin nad mitmele poole ära. Osa neist on näha siin 

Tänaseks on meil hostasid ju piisavalt, ikkagi võiks neid veel rohkem olla. Mitte numbrite, vaid ikka hostade endi pärast.