Monday, October 31, 2016

OKTOOBER SAAB TÄNA OTSA

Mu esmane reaktsioon täna hommikul oli -oi, milline udu. Millllline udu! Aga see polnudki ainult udu :)

Nii udu kui sadu kui udu üha tihenesid ja silemapiir aina lähenes ja lähenes. T hommikul +0,4C ja keskpäeval +1,6C.
Terve lõppev kuu on sarnanenud üdini ärahellitatud jõmpsikale, pea iga päev on olnud erineva näo ja tujuga.
Ei rajutuuled, esimesed külmapäeva ja kolmepäevane lumikate pole aia välimust oluliselt muutnud.
Päris paljad on kõik pihlakad, lepad,  hobukastanid, sarapuud, haavad ja pärnad
Päikeseline laupäev lubas nautida nii kulda, hõbedat kui purpurit ning rohelise kümneid erinevaid varjundeid. Lehised on suurepärased sügisese aia värvijad, aga kui erinevalt nad siiski käituvad. Need euroopa lehised säravad üle aia
aga eurooplane `Horstmann Recurved` on veel täiesti roheline
Jaapanlased on igaüks ise näo ja värvusega. `Blue Dwarf``

`Stiff Weeper`
Kaks aastat tagasi hilissügisel saadud noored puud veel end täies ilus ei näita, aga tore, et nad on tänavu korraliku juurdekasvuga. `Jacobsen Pyramids` on kasvamas sihvakaks pliiatsikujuliseks puuks

ja veel roheka varjundiga`Diana` uhkustab tulevikus oma keerdus ja väändus tüve ning okstega. Kui ruumi hakkab nappima, on sellised kitsa võraga puud aias ainukeseks lahenduseks.
aga siberi lehis ei mõtlegi veel värvuse muutmisele.
Suur osa kaskede liikidest ja sortidest on raagus. Erandina on veel lehes kuldkask ning arukased `Fastigiata` ja`Aurea`
Osaliselt hoiavad veel lehti vahtrad ja mõned pajud. Eksootilisematest puudest on langetanud lehed täilikult või osaliselt esimesel külmapuudutusel printsessipuu, trompetipuud, pagunipuu, jameesia, metsnüssa jpt, aga tulbipuude lehed on enne raagumist värvunud päris tumepunasteks.
Tammed on samuti nii ja naa. Osa paljad, osa pooleldi riides. Punased tammed ei sarnane aga kuidagi üksteisele, üks neist vahetab sügisel kasukat, teine läheb aastaid rohelisena talve alla


Kullale lisaks leiab aiast mitmest kohast ka hõbedat. Ontaario pappel (Populus candicans)
Punastest toonidest pole samuti puudust. Isegi sõnajalgade eoskandjad on tänavu punakad.
Korea kukepuu

Maadjas tuhkpuu
Hall on samuti värvus
Siidpööris `Zebrinus` on samuti palju tuhmim kui veel paar nädalat tagasi


Tavaliselt jälgin ma uustulnukate või mõne eriti huvitava taime käekäiku suve jooksul sagedamini kui nende,  kes meil ammu aias. Seepärast on nii mõnigi neist järjestikku paljudes postitustes. Karuputkelehise elulõnga õied vandusid lumele alla, aga taim ise on veel triksis-traksis rohelisena püsti.
Virgiina nõiapuu läheb aga õitsvana talvele vastu
Mitte ainult Koehne, vaid ka kašmiiri pihlakal on valged pärlmutriläikelised viljad

Varjuaed püsib suuremate muutusteta, aga jääb tänavu lehekatteta, sest tuul saatis nad kõik mitme erineva ilmakaare poole.

Eile nägime kõrgel-kõrgel lendamas hanesid. Ju need eelmised parved tulid kuskilt kaugemalt ja nüüd on järg meie endi omade käes. Aga ega ma täpselt ei tea ju ka.
Rähnid toimetavad kibekiiresti käbide teisaldamisega sinna, kus nende koht pole. Kui me ei niidaks, oleks ilmselt meil ammu okkaliste padrikaed.
Kaevuüürnikku veel kohal pole.
 Kalad enam pinnale ei tõuse, sügaval on soojem ja ninaesine peab enne põhja vajuma kui nad sellele tähelepanu pööravad.
Laupäevasel päikeseloojangul imetlesime tavatut vaatepilti. Peegeldus on varemgi puude ladvad hõõguma pannud.

aga, et vikerkaar algab hõõguva tõrvikuna, pole me varem näinud

Kui ma mõnikord ütlen, et oleme töödega graafikus, siis ega seda graafikut meil ju tegelikult pole. Ma lihtsalt pean normaalseks, et oktoobri lõpuks peavad olema tehtud enamvähem kõik vajalikud tööd, tööriistad ja mõned vidinad, aiavaasid, suvikukastid jms varju all, saagid koristatud. Ja mida ei jõua, see jääb kevadeks. Nii on ka tänavu. Üle hulga aja sai me ogoroodina hobusesõnnikut, mulda me ju ei vaheta ei kasvukas ega kõrgpeenardes. Need püsikupealsed, mis vaja, on lõigatud, aed niidetud, rämps põletatud ja laupäeval said ka viinapuud korda. Üks madalam hekijupp on pöetud, suurem müür jääb kahjuks sel aastal kevadeks.
Suveilmaga sarnanev sai eilsega ilmselt otsa
Siin  astub mantli lehvides aia poole kaunis aiavalvur
Täna aga on juba hoopis teine päev.
Sõnajalapiiga on peitunud lehisepleedi kaissu
Ilusat, laisavõitu tubast novembrit meile kõigile! Mul pole tema vastu midagi.


4 comments:

  1. Täna on jah hoopis teine aga ma arvan, et see ilm pendeldab veel siia ja sinna ja enne kui aiad päris talviseks muutuvad, saab ikka veel nautida seda või teist vaadet, kohta. Lehiste üle olen ise ka viimased päevad rõõmustanud nagu laps. Neil on ka nagu vahtratelgi sünnipäev sügisel :) Rahulikku novembrit Muhedikegimaale.

    ReplyDelete
  2. Eestimaa on ikka ilma poolest suursuur, meil läks alles nüüd pilve, hommikul paistis päike ja koju sõites nägin Keila lähedal vikerkaart

    ReplyDelete
  3. Lehised on nii sümpaatsed, eriti nende lehtimise ime kevadel ja uhke sügisvärvus. Eks see eemalt imetlemine ükskord vist sellega lõpeb, et mingi lehis end meie aeda kasvama tinistab. Mingi väike. :)

    ReplyDelete
  4. Puud ja põõsad on sügisel tegijad oma kostüümi vahetustega:)

    ReplyDelete