PÜHA JUURIKA PÜHA

Eile siis toimus see aiarahva oodatu, hooaja viimane suurüritus "Võhma Juurikas", mille Milda nii õigesti Pühaks Juurikaks ristis, sest see on igale normaalsele aedlejale tõeliselt püha üritus ja suur pidupäev, kust mitte kuidagi puududa ei saa.
Jõudsime Võhmasse täpselt normaalsel ajal, mitte liiga vara, aga ka mitte liiga hilja. Sissesõidul võttis meid vastu silmapiirini ulatuv rivi, millest pildil on vaid kröömike

Iga aastaga muutub "Juurikas" aina suuremaks, vägevamaks, uhkemaks. Taimevalik rikkalikumaks ja põnevamaks ning kvaliteet üha paremaks. Arvan, et mitte ükski meie puukool säärase rikkusega uhkeldada ei saa. Kui kellelgi olidki mingid hirmud, siis bossi vahetus latti allapoole ei lasknud. Pigem vastupidi, Alati särav ja rõõmsameelne Anu toimetas ringi nagu keravälk ja kõik sujus kui õlitatud kellavärk. Jätkugu Sul ikka jõudu, jaksu ja indu!
Mingil põhjusel hilines meie sibullilleguru, aga kõige maiamad jõudsid teda oodates end seada rivvi kui pääsukesed traadil

Taimi oli valikus igale aiatüübile ja igale maitsele. Ma kujutan ette, et algaja võinuks end seal oimetuks osta ja ühe korraga täita täiesti tühja aia.

Veidi kogenum aednik aga päris umbropsu Võhmas ei toimeta. Kaine mõtlemine, keda vaja, kindlaks määratud eelarve, korralik kodutöö ja siis taimetaara, olgu siis korvike või selline kastike, seavad piirid ja keelavad säärased ostud, millega kodus võid üsnagi nõutult tõtt vaadata. Muidugi võib alati leida sellistest kohtadest midagi eriti üllatavat ja mitte kunagi pole liiast end pisikese põnevikuga premeerida.

Aga ega siis ainult taimed veel üritusest pidu ei tee. Ikka inimesed, ikka omad armsad Aalujad ja mitte ainult nemad. Rõõm oodatud ja ootamatuist kohtumistest, rõõm enda ja teiste taimeleidudest, rõõm embustest, kindlast kogunemiskohast Karini juures, rõõm ilusast ilmast ja päikesest, see on see põhiline, mille pärast me Võhmasse koguneme ja kust saadavat energiat jagub veel pikkadeks päevadeks ja nädalaiks.

Minnes ja tulles väike traditsiooniline peatus Põltsamaal silla all :D Kellele pisike kohvi-, kellele tossupaus või Pissivere. Tagasiteel samasugune peatus korralikuks lõunasöögiks. Kesse siis kodus enam vaaritama viitsib hakata, kui on vaja hoopis kaasaolnud sõpradega muljetada, taimi vaadata ja silitada.
Eks me kohtume tänavu väiksemate seltskondadega kitsamas ringis veel ja veel, aga sellist suurt kogunemist enne järgmist aastat ilmselt ei tule.
Täna silitasime oma taimed veelkord üle. Ega neid palju polnud. Teada oli, et tellitud taimedest tuuakse meile sinna ära harilik pöök `Dawyck Purple`, kellest kasvab kaunis kitsas pliiats.

Lõpuks saime varjuaeda ka õige kämmalrohu, olin teda 2 korda saanud valesti. Võibolla on jaapani kilpboikiinia kämmalrohust haruldasemgi, kes eksikombel me aeda sattus, aga teist korda oleks ta ikka võinuks õige olla. Nüüd lõpuks siis on :)

Selge, et Sulevilt oli ka üht-teist väga vaja. Me pole planeerinud varjuaiast teha lillepeenart, pigem hakkab  ta juba metsaaia ilmet võtma ja seepärast oli sinna vaja eelmistele lisaks veel mõned võsaülase sordid saada. Ilusad, õrnad kevadised lillekesed, kes kaovad märkamatult selleks ajaks kui sõnajalad ärkavad. Mitu aastat igatsesin ma üht sibuliirist `Sea Green`i. Tänavu olid teda saanud niipalju, et jätkus ka jagamiseks.
Ootamatu rohevahetus kinkis me varjuaaiale Sieboldi eleuterokokki `Variegata`. Kui meil on olemas juba ženženn ja leuzea (nüüd maralijuur), siis tema oligi kuulsast kolmikust veel puudu.

Kõige tähtsamad ostud on muidugi 4 sõnajalga, aga neist juba siis kui me homme hakkame istutama, sest täna me seda veel ei tee.
Tegime veel ühe pisikese hamsterduse. Tsiilile tõi Aidi kaasa maasikataimi, mida olevat liiga palju (75) :D ja me lubasime sealt endale ka 10 tk. Sordinimi läks meelest, aga sellega probleeme pole, saame teada.
Kõige üllatuslikum oli Muhedikupapa pöördumine nelkide poole. Mina nelgiinimene pole, aga ega mul nende vastu ka midagi pole, eriti head on ju need sasise peaga tegelased. Ostusoovist kujunes aga sületäie suurune kingitus :)

Otsustasime kohe hommikul, et täna me ei istuta, vaid vaatame üle, mida meie potimajandus endast kujutab ja vaatame veidi ka aias ringi. Ikkagi pühapäev ja seda eile saadud helget tunnet ei saa lihtsalt niisama maha rahmeldada.
Inventeerisime kogu taimemajanduse. Koos eilsetega on meil istutada 4 puittaime, mõned sibulikud, 3 kõrrelist, 5 sõnajalga ja 4 muud püsikut. Päeva töö.
Päev enne Võhmat tõi hea sõber Pärnu taimelaadalt varjuaia tarvis 2 selaginelli, kelle täpne nimi on teadmata. Mul on küll kerge kahtlus, et äkki on tegemist toataimega, aga istutasime ta ikkagi kohe õue.

ja raatsis anda enda `Taara` juurest lapsukese

Ja nagu Futul, tõi ka meile Püha Juurikas tänaseks kaasa ime, aga mitte hommikul. Lõuna paiku sain teate, et homme antakse kullerile üle meile üks päris suur puu. Selle eest küll väga-väga suur aitäh! Ja veel on tulemas üks pakike, loodan, et mitte väga suur. Siis peaks selleks aastaks taimesajuga küll lõpp olema.
Mis meil aias toimub, sellest järgmisel korral, aga kalad, keda vaatasime täna pikalt, näitan küll ära. Muidu siiberdavad maimud üsna rahulikult edasi-tagasi

aga kui neile pisut toitu visata, hakkab vesi korrapealt keema ja algab suur matsutamine

Kui hoolega vaadata, on näha, kui suureks on kasvanud kevadine kala ja kui väikesed on maimud, neid on meie arvates lausa kolmes mõõdus.

Siin peaks kõhud juba täis olema.

Säärased olid kolm järjestikust kaunist päeva. Sõprade külakäik, suurüritus Võhmas ja tänane  päikeseline peaegu puhkepäev. Peab ju energiat pikaks jaguma :)