Neljapäevast pühapäevani toimusid Tartumaa Tervisespordikeskuses puupäevad. Ma tahtsin kohe esimesel päeval ka kohal olla, et näha millest midagi tegema hakatakse. Aga üle hulga aja vedas meid meie truu ja hea ratsu alt ja keeldus üldse kuskile liikumast. Õnneks puhusid head inimesed oma pilgu ja hingeõhuga talle reede lõuna paiku elu sisse ja me saime ometi liikuma.
Kui mitte arvestada üksikuid vahtraid, on meie kandi loodus veel suuresti suviselt roheline.
Kui kohale jõudsime, nägime õnneks ära osa võimsatest tüvedest, millele pidi hing sisse või vaim välja saetama.
aga me jõudsime siiski üsna viimasel minutil, sest nad kadusid kibekiiresti
Erinevad varjualused puhuks, kui peaks hakkama sadama
Üritus oli temaatiline. Kõik, mis siin platsil valmib, siia ka jääb. Kuna tegevus siin keskuses muutub üha populaarsemaks, oli juurde vaja uusi pinke ja ka juba väsinutele vahetust. Väeradade tarvis saeti ka Eesti muinasjuttude tegelasi ja spordiüritustele (Tartu Maraton) oli vaja nii finišiposte kui autasustamispjedestaali. Oma häbiks pean mina tunnistama, et ma tean sääraseid teemaparke nii Leedus kui Lätis, aga, et meil omal siinsamas külje all on nii ilus koht, polnud mul tegelikult aimugi. Mis teha, kui aastatega olen ma nii spordikaugeks muutunud, et säärastesse kohtadesse asja enam nagu polegi.
Kõige virgemad olid oma võlumistega üsna kaugele jõudnud
Kui ma arvasin, et saagijate hulgas on vaid mõned üksikud naised, siis siin ma tõdesin, et mehi-naisi teeb seda kaunist tööd peaaegu pooleks.
Aga enne, kui rääkida edasi tänavusest, väike tagasivaade sellele, mida siin oli tehtud samasugustel päevadel kaks aastat tagasi. Tegemist on erinevate istmetega, pinkide ja lausa troonidega või nende detailidega. Tööde nimetusi ma kirja panema ei hakka, need on niigi selged. Autoreid ma kahjuks kõigil ei tea. Väeradade kujusid pildistama me ei jõudnud.
ja siin õnnelik ja särav autor oma uue saega, millega peendetaile (ripsmeid ;D) saagida
........järgneb
Väga äge! Mina ka neist kohtadest üldse ei tea, kogemata olen avastanud Jänedal mäe otsas maavanemate kujud ja siis kuskil Peipsi ääres muinasjututegelastega pargi. Huvitav, kas nende kohta kuskil mingit kataloogi-atlase-laadset asja või andmebaasi
ReplyDeleteei oleks? Äkki Anni teab?
Hm, oli siis nüüd vaja järjejuttu kirjutama hakata, ikka kõik põnev ühe täiega oleks tore olnud. Ma juba nii ootasin seda postitust. Olen mitu puhku plaani pidanud, et seda Väerada uurima minna aga teadagi aed :D Ühel ilusal sügispäeval peaks ometigi. Ootan kannatamatult järge :D
ReplyDeleteVäga huvitav koht, kunagi peaks tõesti lähemalt uurima minema.
ReplyDeleteMa olen mõelnud, et aed ja kiired tööd on sageli ettekäändeks, kui end kodunt välja rebida ei viitsi või ei raatsi. Ühe päevaga ei juhtu aiaga midagi hirmsamat kui seal juba on :)
ReplyDeleteKui ma oleksin kõik ühte postitusse pannud, poleks keegi peale minu viitsinud seda lõpuni lugeda :D
:) No millal varem mõni postitus läbi lugemata on jäänud :D
ReplyDeleteIlusat tööd palju! Ootan ka järge.
:) ilus jah.
ReplyDeletePalun ka järge! :)
See on väga ilus üritus.:) Harjumaal kohtab ka ikka siin ja seal väekujusid, meil koduski on kaks pokut.:)
ReplyDeleteOhhh...kui õnnestuks selline üritus kuidagi oma õuele meelitada :)
ReplyDeleteNii armas, et Sa sellest kirjutada võtsid! Ma ise ei ole küll selle saepurutekitamise kõrvalt õieti pildistadagi jõudnud.
ReplyDeleteTeistest kujuparkidest tuleb esimese hooga meelde Kalevipoja park Jõgevamaal Saare vallas, Jäneda linnamägi ja Kassinurme mäed. Küllap selliseid kohti on veel. Küll aga julgen lubada, et teistes kohtades ei ole puukujusid sellisel hulgal, Elvas on puupäevad toimunud 6 korda ja toodang on jäänud siia koha peale.
ReplyDeleteKunagi ammu sai käidud Varbola linnuses puupäevadel. Need puised on nii mõnusa õhustikuga üritused! Ja see on nii imeline, millise mängleva kergusega muutub puupalk millekski eriliseks. Tänud jagamast, nüüd on jälle üks põnev koht, mida sihtmärgiks seada :).
ReplyDelete