Nüüd, augusti esimese nädala lõppedes näeb aed samasugune välja, muutused on esialgu veel rohkema õitsemise suunas.
Taldlehe ümbermõõt on selline, et täismehe käes ta ümber ei ulatu. Õite asemel on nüüd viljaalgmed, kas neis seeme ka kunagi valmima peaks, ei tea.
Kohustuslik võte :D Seda pole küll keegi tegemata jätnud
Vaigulilled külaliste ajal veel ei õitse
Viis päeva hiljem enda tehtud fotol on kõik 3 liiki juba täisõies
4. augustil puhkes Siberist toodud kaherealine liilia (L.distichum)
Tomatid on lõpuks ometi värvuma hakanud. Esimene oli `Tigerelle`
Sellel fotol paremal on keskmise suurusega punane `Tolstoi` ja vasemal `Banan Oranževõi`. Banaanist on asi muidugi vöga kaugel, aga seda vilja punnitas taim kasvatada peaaegu 2 kuud.
Sajab. Sajab juba mitmendat päeva ja seda veekest tuleb kui kosest mitu hoogu päevas. Aga ta ei laula enam nii nagu seda teeb suvine vihm. Praegusel on hoopis teine hääl ja vihmahoogude vahel end ilmutav päike on väga sügisese näoga. Pihlakad ka juba punastavad. Mustad sõstrad ja vaarikad on valmis. Koriluse aeg on käes.
Mina tajusin ka eilses sadudega päevas tugevalt sügise lähedust. Oma osa oli selles ilmselt ka puhkuse lõppemisel ning viimaste murelite korjamises...
ReplyDeleteIlus :)
ReplyDeleteOmetigi olen teie aias käinud päris mitu-mitu korda, aga mõne vaate osas sügasin nüüd ikka veel kukalt ja mõtlesin, et oot, kus see nüüd on. Nii äge on vaadata neid teiste pilte, sest siis iga jumala kord avastad mingi koha, taime või vaate, mida ehk ise kohe tähele pole osanud panna.
ReplyDeleteIlm ja olemine on juba sügise nägu küll, palju sügisesem, kui veel mõne nädala eest. Ja Sul on õigus vihma hääle osas. Või on tunnetus teine. Ma ei teagi.
Jätkem nüüd need sügise jutud :D suur suvi aiapiltidel ju alles. Teiste tehtud pildid on väga head, sest endal kujunevad ikkagi mingid kohad ja vaated ja need korduvad aina. Ja täna avastasin, et korilusel on nüüd selline tempo peal, et iluaedlemiseks enam nagu aega ei jäägi :(
ReplyDeleteIlus, kõik tuttavad kohad, sest jalutasin sama kambaga. Sellele liiliale(tõsi, ta ei õitsenud siis veel), juhtis Muhedikupapa eraldi meie tähelepanu. Kallab neljandat päeva ja pihlakad ei ole enam rohelised
ReplyDeleteEks igaühele oma, minu jaoks on jälle vaated palju olulisemad kui taimeportreed. Teie juures alla orgudele vaadates hing alati puhkab Ja seal oleks imeline olla ka siis, kui ühtegi taime poleks. Sügisest aga ei taha ma veel midagi teada, kuigi jah, eilne vihm ja torm olid pigem septembri kui augusti nägu.
ReplyDeleteEks need vaated ole ka meile kõige olulisemad. Aga portreede juures on alati nimi, mis aitab, kui etikett kadunud. Ka on mul neid tarvis töö jaoks. Ja kui taimi tutvustan, on väga oluline, et kõik detailid oleksid üsna täpsed.
DeleteSügis jah, tulgu ta vähemalt pikk soe ja ilus.:)
ReplyDeleteMis sügisejutud siin lahti läinud on :) septembris alles õige suvi tulebki :P
ReplyDeleteEi olnud mahti pildistada jah, ikka ahmid ühte ja teist ja mõtled, et kuidas ma seda märganud pole või teist :) Järgmine kord haaran kaamera ka.
Kuna see oli mu esimene kord Su aeda näha, siis imetlesin kõike vahetult. Laps klõpsis telefoniga küll kalu ja midagi, kuid ma ei saanud aru, kas pildid olid viltu või oli see maastik tõesti igalt poolt nii kallakuline. :D
ReplyDelete