JA ONGI AUGUST

Uskumatu, aga tõsi. Kuhu see juuli sellise kiirusega kadus, on täiesti arusaamatu, aga et augusti ust paotada, on vaja juuliga hüvasti jätta.
Kes meil siis kuu lõpus õitsesid? Oi, neid oli ikka palju ja palju oli ka neid, kes juba lõpetasid.

Loomulikult liiliad.  Asiaadid on tõesti tavalisest madalamad, aga martagonid uhkeldavad tavapärastes kõrgustes. Tänavustest viimane puhkeja L.martagon var. pilosciusculum. Imepärase värvi ja läikivate, justkui lakitud kroonlehtedega kirju liilia varieteet. Ta võiks vaid veidigi paljuneda, on juba meil väga-väga kaua elanud.

M. Liiase `Pidupäev` ehk ei suuda tänaste imetegudega konkureerida, kuid auväärse ajaloolise Eesti sordina väärib igati lugupidamist.

Ka M.Rangi sordid on ilusad, ilusa värvi, õiekuju ja õisikuga, tunnistus korralikust ja kriitilisest valikust. `Muusik`

Liiliaid on puhkenud veel üksjagu, aga tänane postitus on ülevaade kuu viimasest nädalast ja siia peab  veel palju mahtuma

Floksid on juba ammu alustanud, neid puhkeb järjest

Päevaliiliate aeg on samuti käes. Enda omi on mul varasemate aastate postitused täis. Teiste aretajate omi on meil näputäis ja neist kõige ilusam on `Helena Seabird`

Kas vana arm ka roostetab? Ilmselt mitte. Kellukad on meile alati meeldinud, aga aia pideva ümberseadistamisega hukkus neist üksjagu. Nüüd on viimane aeg neid uuesti koguda. Campanula sibirica `Dionis`

Väänkellukas

Campanula x `Blue Eye Blonde`

Isekülv :)

Siin troonib üle sabadike ja teiste kõrgekasvuliste püsikute piimjaõielise kelluka (C.lactiflora) sort `Neue Hybriden`

Sama lugu, kui kellukatega, on mul peekerlilledega. Üks esimesi huvitavaid püsikuid, kelle aeda istutasin, oli Scouleri peekerlill, keda olen nüüd otsinud, aga leidnud mitte. Fotol on kaunis habe - peekerlill (Penstemon barbatus)

ja siin imelise värviga paljas peekerlill (Penstemon glaber)

Igasugu veidrad õied meeldivad mulle samuti. Neis on mingi eriline salapära :) Kaunis teleekia

Loomulikult on lõpetamas kõik ebajasmiinid, fotol `Schneesturm` Ta kippus noorena lamanduma, aga me ei saanud lubada tal hostadel lebaskleda, lõikasime pidevalt alumisi oksi välja ja jätsime alles vaid püstised. Tänaseks on aru saanud, kuidas peab kasvama

Kesksuvine pilgupüüdja kreemikas õievahus ebaenelas

Alustanud on aedhortensiad. Tänavu on neist varaseim `Wim´s Red` Ajapikku hakkab ta õite värvus muutuma kuni tumepunaseni välja

Muhedikupapa lemmikustest ei saa samuti mööda minna.
Viimastena puhkesid M. kingitus, ebamaise värviga`Novalis`

`New Dawn` pistoksast kasvatatud roosi emapõõsas kasvas M. Liiase aias

``Larissa`

ja `Sebastian Kneipp` on päris viimased. Mul on kerge kahtlus, et nendega on mingi segadus. Thela, need on Sinult, ehk vaatad üle.

Muhedikupapa istutas mitu päeva metsa :) Kuigi ruumi enam pole, leidub puude vahel ikka kohake, kuhu mõne kullakese pista saab

Siia mahtus neid juba mitu

Puud kasvavad ikka uskumatult kiiresti. Kõrgust on nad mitmeid aastaid visanud, nüüd hakkavad tüved jämedust võtma

Ma ei tea, kas selle ka metsaistutuseks võib kvalifitseerida, aga meie aias on nüüd olemas esimesed lühtrid. Nii see käib jah :D

Siia ossa on paigutatud ära kõik saabunud kellukad ja tehtud on ka vajalikud ümberkorraldused, sest mõni pisike oli jäänud suurte taha. Juhtub vahel

Mis nüüd kasutaimedesse puutub, siis nendega on tänavu kehvasti. Esimesed kolm tomatit `Tigerellet` oleme kätte saanud, aga avamaakurki näeme ilmselt jõulude ajal.
See, mis lõpuks kasvama hakkas, ilmselt ka saaki annab, mis ei kasva, see ei kasvagi :(. Millega seda seletada, täpselt ei teagi. Tõenäoline on mitme negatiivse teguri koosmõju.

Eks nee pärnaõied ole samuti omamoodi põllumajandus, mis õuest kööki tee leiavad.

Viinapuudele rõhtsatest taladest ehitise konstrueerimine on end igati õigustanud. Kuigi ma ka varem ei nurisenud, siis tänavune saak tuleb eriti rikkalik

Ka suvikõrvitsad käituvad korralikult

Kaunis pihlakas on kaunis ja loodetavasti on ka ta marjad maitsvad.

Juulis on käinud meil palju külalisi. On käidud lihtsalt külas ja tuldud ootamatult minu suureks üllatuseks hädalistele appi. Tänu vanadele headele sõpradele oleme tutvunud ka uute huvitavate ja soojade inimestega.

 Mul on kahju, et ei taibanud pildistada uut marjakorjamismoodust. Kui vanasti mindi pang käes õue, et sinna põõsa otsast midagi saada, siis nüüd tuuakse põõsas köögilauale, korjatakse tühjaks ja viiakse tagasi õue :D  Meile käis külas Pruuli Puukooli perenaine ja tema toodud mitte väga suur suuremarjaline tikri-istik oli marju täis. Loomulikult ei saanud teda niimoodi istutada, tänavu on tal hoopis juurduda vaja. Aga ma pole päris tükk aega nii ilusat ja nii hea välimusega heas jõus põõsast näinud. Tublid inimesed, kes kasvatavad kõik ise pistokstest ja poogenditest.

Juuli on olnud ka ürituste kuu. Taga talu puupäevadest on mul kahju. Muhedikupapa tõi küll kõik kallistused koju, fotosid sain ka üksjagu, aga see vaimsus ja kirg, mis loominguga kokku käib, jäi puudu.

Aalujate kokkutulek tuli aga osaliselt meile koju. Ma olen sellise korralduse eest Aidile väga tänulik, sest arvan, et ma ei jäänud millestki eriti ilma, eriti sest emotsioonist, kus kõik tulevad, sebivad, leiavad ise, kus ja kellega olla, aia igas otsas jalutab keegi. See siblimine, emblemine ja kõik, mis sellega kaasas käib, on ikka hiiglatore. Aitäh kõigile, kes kohale jõudsid, aitäh, kelle kotikestes ka mitmed põnevad taimeüllatused leidusid. Aalujad on maailma parimad inimesed, sõbralikud ja säravad ja igaüks oma taimehulluses päris paraja kiiksuga. Eks see meid seobki.

 Muidugi oleksin ma näha tahtnud, kaugele seal Waddil oma noore aiaga jõutud on, aga korralik ettekujutus varasemast on mul siiski olemas.  Ehk järgmisel aastal.