LEID

Et suures, liigirikkas ja üsna vanas aias taimed mõnikord omatahtsi toimetavad ning nende järeltulijaid nagu see kellukas keset hortensiapõõsast end sirutamas näha saab, pole midagi üllatavat. Kui see sünnib pargiosas, las nad siis kasvavad, sest ka niidutaimed on end seal juba kenasti laiutama külvanud.

Vahel aga juhtub nii, et mõni tundmatu isend on aeda sattunud mõne teise taime kaaslasena, on ta siis olnud juurejupike või istutusmullas pesitsenud seemneke ja ühel heal momendil otsustanud kasvama hakata. Selliseid leide vaatab aednik üsnagi nõutult, eriti siis, kui ta sellist taime varem mitte kunagi näinud polnud. Tuleb ette ka selliseid juhuseid, kus taim on enda ostetud või kingiks saadud, maha istutatud ja siis unustatud teha aiapäevikusse märge ning etikett on esimese talvega kaotsi läinud. Need leiud on siiski seletatavad.
Aga kuidas tänavune, vähe levinud  III kaitsekategooria taim meie aeda sattus, on küll täielik mõistatus. Linnud tema tolmpeenet seemet, kui see just mõne tiivasule külge polnud haakunud, tavaliselt ei levita. Väiksemad putukad vist ikkagi 70 kilomeetriseid vahemaid ei läbi. Selline vahemaa seepärast, et tänavu leiti seda taimi ka Jõgeval ja meie kandis teadaolevalt teda ei leidu, kuigi 100% selles ei saa ka kindel olla, sest eramaadel pole meil tavaks jalutada. Õhkõrn võimalus on tema aeda sattumine mõne puuga, kuigi sinnakanti pole me lähiminevikus ühtki uut istutanud. Aga ega tea, äkki toimetas ta aastaid maa all enne kui kasvamis-ja õitsemisküpseks sai.
Olgu, kuidas on, Muhedikupapa leidis ta ühel aiatiirul 20.juunil.

Selge oli see, et tegemist on orhideega, aga ma olin seekord laisk, et tema määramiseks netis tuustida ja mul on seepärast isegi pisut häbi. Palju lihtsam oli oma heas grupis näidata fotot ja küsida, kas keegi on teda looduses kohanud. Aitäh, Anglesina! Sain kerge vaeva teada, et tegemist on laialehise neiuvaibaga (Epipactis helleborine). Materjali selle orhidee kohta leidub küllaga, seepärast ma temast eriti pikalt ei kirjuta

Mõne taime arengut on väga huvitav jälgida. Läks peaaegu kuu (20.07), kui ta oli end välja sirutanud ja moodustanud ohtralt õiepungi.
Meie taim on end kasvama seadnud poolvarju, üsna kehva savisegusesse mulda. Pikkuseks on tal umbes 45-50cm.

Esimese roosa õie avas ta 21.juulil

Tänaseks on neid juba mitu. Kui laialehise neiuvaiba kohta kirjandust uurisin, siis leidsin, et ta õite värvus pidid varieeruma määrdund rohekaspruunist heleroosani. Meie oma on violetjasroosa

On ju ilus! Kohe ei oska arvatagi, millega me säärase õnne oleme ära teeninud :)
Kasvama jääb ta sinna, kuhu ta endale ise kodu valis. Et ta kogemata niidumasina tera ette ei jääks, on kasvukoht tähistatud.