Thursday, August 24, 2017

PÄRTLIPÄEV

Veel paar päeva tagasi mõtlesin, et näe- august hakkab lõppema, aga aed on pilgeni täis värve ja õisi. Tõeline südasuvemuusika oli tavaliselt selleks ajaks lõppenud ja aed ammugi roheliseks rahunenud.
Suure segakoori moodustasid päevaliiliad ja selle tulise värvigamma rahustamiseks sekka istutatud sinised ja valged floksid. Neid tuleb siia ilmselt juurde muretseda.
Jah, korralikud inimesed nagu me kunagi olime, korjaksid iga päev ära need sajad äraõitsenud õied, aga kesse jõuab. Seda kohta tuleb lihtsalt kaugemalt vaadata kissis silmadega :)

Mõned eelmise aasta uustulnukad
`Miss Jill`













Ülikõrge `Casa Blanca` on puhkedes lumivalge, hiljem muutub ta veidi sinakaks.













Kui ma otsustasin, et flokse oleks juurde vaja, oli valik väga ahtaks muutunud. Ainuke õitsev, kelle lubasin enda aeda, on `Goldmine`






Selle aiaosa põhitegijaid ehk päevaliiliaid olen mitu aastat näidanud. Olgu siis seekord vaid mõned.
`Strawberry Candy`







`Meret`










Segakooride kõrval on praegu häält tegemas nii mitmedki suuremad ja väiksemad ansamblid.
Vaatamata vesisele ja jahedale sügisele ei saa üldsegi pahandada liiliate peale. `Juta` (VI) on J.Zaletajeva aretis, kes sai nime peale lugupeetud sordiaretaja lahkumise.






Uhked OT-d rõõmustavad silma ja südant. `Holland`s Beauty`









`Touching`










Muidugi on praegu aia ühed peategelased aedhortensiad, aga neist peab vist eraldi rääkima.
Duette on samuti päris mitmeid

Üldiselt ei kasvata me lilli, keda peab talveks üles võtma ja kuskil siseruumides talvitama.
Need 2 harilikku tiigerlille (Tigridia pavonia) on aga sama lõbusad ja säravad kui nende väike kinkija.








Istutasime nad aiavaasi, aga sel polnud põhjas auku. Vett täis mullas polnud neil mingit huvi kaladeks hakata ja nii sai nad kiiresti ettevaatlikult elupäästmiseks pottidesse ümber istutatud ja kasvuhoonesse kuivama tõstetud.





Ka mõned põõsad sobivad kenasti duetiks kokku.
Teravalehine diervilla `Cool Splash` alles alustab õitsemist











Ojadiervilla `Trojan Black` on temast veidi ette jõudnud. Armsad põõsad mõlemad.








Ja siis tuleb ridamisi soliste, igal oma hääl ja viis.
 Puishortensiatest on meil ainult `Annabelle` ja vaatamata tema külluslikule õitsemisele ma neid rohkem ei taha. Teda on küll lõikamisega sunnitud oksi järjest kõrgemalt puituma, aga õiepallide raskuse all murduvad nad ikkagi ka keskmise tuulega.
Aedhortensiad on hoopis tänuväärsemad põõsad.






Alles eelmisel aastal istutatud laialehine enelas (Spiraea latifolia) on oma koheva õisikuga äraütlemata ilus põõsas. Lisaks ilusale välimusele on tema eriliseks väärtuseks hiline õitsemine.






Varjuaed on täis tagasihoidlikke, aga seda võluvamaid ja huvitavamaid õitsejaid. Korea vahakübar (Kirengeshoma koreana) on veidi varasem kui tema õde jaapani vahakübar. Erinevad nad ka õite asetsuse poolest.





Hiina rohthortensia (Deinanthe bifida) on nii ilus ja huvitav, et tema iseloomustuseks polegi sõnu välja mõeldud.







Järgmine varjuaia kaunitar on ilusate dekortiivsete lehtedega, kuid esmapilgul mittemidagiütleva kribulise õisikuga  kanada vesileht (Hydrophyllym canadense)












Lähemalt silmitsedes aga ütleb ta väga palju oma imeliste õrnade õitega.









Mõnele taimele kohe ei sobi naabrid. See Tiia käest saadud pisike peeneleheline sõnajalg otsustas ilmselt putku panna, sest ta "kombitsad" ulatusid kaugele üle nipponi naistesõnajalgade sortide. Aga liik on tal siiani tuvastamata





Sellesse haldjasse armusin ma juba siis kui ta pesitses veel ühes tüves, mida oli vaid korraks saag puudutanud.
Nüüd on ta saanud endale väärilise ümbruse.






Õhtuhämaruses. Haldjas haldjametsas.










Aeda tagasi tulles paistavad kaugele suureõielise laikelluka säravsinised õied







 Rahmeldaja kirjutas, et augustis toimub kõik kõhu heaks :)












Eks ta umbes nii kipub olema tõesti. Tasapisi ikka koguneb.
 Oleme korilased ja selleks ilmselt ka jääme.







Täna on pärtlipäev. Vanarahvas pidas seda esimeseks sügispäevaks, mil ussid ja karud jäävad uimaseks, pääsukesed on läinud ja esimesed öökülmadki võivad tulekul olla. Pärtlipäeva öösel külvatavat metsa seeni. No saab näha :)
Täna vaadatakse hoolega ilma. Milline see täna on, selline tuleb sügis. Nii jahedat- päeval +12,7, tugeva tuule, pimeda ja juba kolm päeva tagasi alanud vihmaga sügist küll ei igatseks.
Suvi ikkagi ju kestab veel :). 

5 comments:

  1. Ma loodan ka, et kestab veel see suvi. Nii väga kui ma ka sügist armastan, veel ei tahaks kohtuda. Pääsukesed meil eile veel lendasid, täna pole fikseerinud aga terve pesakond linavästrikke veel tegutseb.

    ReplyDelete
  2. Täna veel pääsukesed olid olemas. Aga ikka nii põnevaid taimi on teil seal. Ja see varjuaed ei ole üldse see, mis ta alguses oli. Sel aastal seal jalutada oli imeline. Fotod sama imelised :)

    ReplyDelete
  3. Värvid on oodatud ja armastatud, aga sygisehallad mitte :)

    ReplyDelete
  4. Korea vahakübar tegi mu praegu täiesti ära. Äraütlemata kaunis lill. :)
    Ja tulgu see sügis pealegi, kuid öökülmasid pole vaja, meie krüsanteemidki kõik alles avanemata.

    ReplyDelete
  5. Oh , milline laulukoor jah päevaliiliate näol. See tooniderikkus. Armas. Need heledad floksid väitsid ka mu südame...Ja mõnusat korilaneolekut! See on nii hingele kui ihule ju hea :)

    ReplyDelete