Tänane hommik on aga hoopis isemoodi imeline. Kui tavaliselt on päikesetõusune härmatis lumivalge, siis täna oli kogu ümbrus nii hõbedaselt sädelev, et silmadel oli valus. Siis hakkas kerkima nii paks udu, et ei näinud enam kohe midagi. Ja selle paksu udu seest hakkas äkki paistma vikerkaar. Ta muutis üsna kiiresti laiust ja värvide intensiivsust. Kaua ma teda pildistada ei saanud, sest paljalt ei jõudnud ( -4C) kaua õues olla. Päike ise jäi vikerkaarest kaugele vasemale. Praeguseks veel vikerkaar püsib- ta annab kogu suure kaare välja, aga on muutunud väga heledaks. Orgu oleks aga laskunud udust nagu järv tekkinud. Kummaline- lõunakaares kaugematel puudel pole härmatist, aga meie aed on siiani väga hõbedane ja päikeseline, udu päris siia ei jõudnudki.
ei ole ilusamaid asju, kui loodus luua suudab.
ReplyDeleteKuulsin Elmarist jah hommikul midagi udu kohta, meil siin täiesti klaar hommik. Aga ilus ikka. Sinu pildid ja eriti kirjeldus on aga lausa hingematvad.
ReplyDeleteTäitsa kunstpäevapiltnik kohe!
ReplyDeletesa heldene aeg!
ReplyDeletejumalik maastik!
ReplyDeleteSinule kirjutatu läheb vist sinna udujäeve :)))
ReplyDeletePüüan siis kolmas kord, vast õnnestub kui lühidalt kirja panna
Ahhh...
see siis viimasel pildil oleva udujärve kohta :DDDD
Noh, täna oli meil seda udu siis topeltkoguses - sõtsin linna täieliku paksu valge vati sees. Aga milline imeline härmaehtes loodus ümberringi!
ReplyDeleteMielettömän hienoja kuvia!
ReplyDelete