KÕIGE ILUSAMAD ÕIED KASVAVAD PUUS

Paljud inimesed ei saa aru, mis vahe on erinevatel mägimänni liikidel ja sortidel.
Kui muidu võivad nii mõnedki ju olla sarnased, siis kevadel ilmneb nende iseloom kõige selgemalt. Näis, mis sel aastal nendega juhtub, väga paljud sordid pole veel noorte võrsete kasvuga alustanud ja kui sügis tuleb varane, ei jõua nad puituda.
Minu lemmiklilled :)

`Sherwood Compact`. Sort ise on jõulisema kasvuga ja tüüaka okkaga, aga käbikesed on pisikesed kui pärlid ja needki peidetud sügavale okaste vahele.

`Misty` käbid pole ka väga suured, aga ta sirutab nad okste kohale kõrgele üles.

Väga lühikese okka ja hõreda oksastikuga `Marek` on üks pikavõrselistest mägimändidest. Käbi pole me tal veel näinud.

No kas see pole siis õie nime väärt? Niiviisi uhkeldab `Rositech`

Lätlaste seni nimetu rumeelia männi madalakasvuline seemik on saanud nimeks `Latgale`

Schwerini hübriidmänd `Wiethorst` on ilmselt lõpuks kohanenud ja hakkab esmakordselt moodustama uusi kasve.

Jaapani mänd `Negishi` tunneb end istutamisest saati turvaliselt ja on mõned aastaga sirutanud  paarikümne sentimeetri pikkusest vitsakesest end korralikult välja.

Elegantne võrratu valge mänd `Tiny Curls`. Ta on ilus nii oma pikkade kasvude kui sasipea poolest.

Kollase männi suured käbid on justkui lakitud

Kaunis veigela `Purpurea Nana` hostade seltsis

Punalehise roosi kaissu linnukeste poetatud harilik lodjapuu

Sargenti lodjapuu `Onondaga`

Alberti kuslapuu on aias alles eelmisest sügisest. Väike, aga tubli.

Suur läätspuu ´Lorbergii` on kuhjapeaga pisikesi kollaseid õisi täis.

Sookask `Iglu` uhkustamiseks õisi ei vaja.

Õrn ja naiselik lumepuu

Mehiselt tõsine harilik tamm `Timuki`

Harilik vaher `Golden Globe` särab nii päikselise kui pilves ilmaga.

Küll mulle meeldivad punalehise roosi õrnad õied.
Õigupoolest pidanuks kõik eelmise postituse kibuvitsad just siin olema, on nad ju põõsad, mitte püsikud

Õigus on neil, kes väidavad, et kõik kibuvitsad õitsevad tänavu rikkalikult
Kollane kibuvits või rahvakeeles ka pärsia roos on pärit Aasiast, kasvab ta looduslikult Türgis, Iraanis, Afganistanis ja Loode-Hiinas. Euroopasse jõudis see kaunis kibuvits ilmselt 15.sajandi lõpus, sest 16.sajandi alguses kasvatati teda mitmes lossipargis. See tema täidisõieline vorm `Persian Yellow jõudis Euroopa aedadesse 1837.aastal.

Täna puhkenud õis.