KÜLL KALLAS, AGA AIAL ON HEA

Küll kallas! Oh, küll eile alles kallas! Padusadu koos kolina, mürina ja tulega kestis veidi üle nelja tunni. Vahepeal oli tunne, et uputab meid isegi siia kõrgele künka otsa ära, sest aeda hakkasid järved tekkima, aga nad vajusid õnneks päris kiiresti ära. Kahju see vihm aiale ei teinud, aed pigem nautis seda. On ta nüüd ju korralikult kastetud ja pestud. Kui ainult seda umbrohtu vähem tuleks. Aga valla kruusateedega nii hästi ei läinud, mägise maa omapära- kõikjal on uhteorud ja alevis viis vihm lausa pool tänavat minema. Tänane vaikne vihm on eilse ilu, võlu ja valu kõrval kui lapsukese lalin :)
Puud-põõsad õitsevad tänavu eriti rikkalikult. Tuhmimad fotod on tehtud eile hilisõhtul hämaras peale vihma aeda kontrollides. Enamiku puittaimi tunnevad kõik ära, sestap ei kommenteeri

Väga vana kuldvõrseline kuusk `Lubeckensis`e istutasime kunagi otsevaatesse. Aga, et me ise sellest vaatest eemale kolisime, jäi ta teiste puude varju. Nüüd vaatan, et kui ta sedasi siit-sealt piilub, ongi ehk huvitavam

Rodosid on meil mõned, nüüd vaatan, et neid madalaid võinuks ehk rohkemgi olla. Makino rodo F.C,C

lähemalt

Põõsaspojeng

lähemalt

Ka okaspuudel on praegu ilusaim aeg. Kas ma nende postitamiseni jõuangi, ei tea, sest õitsemine kappab eest nii suure kiiruga, et teemadeni nagu enam ei jõuagi. Aga hariliku kuuse `Roseaspica(ta) näitan küll ära. Selle pisikese puukese kinkis meile A.Vaasa, kes oli ta siis just pookinud. Nii pisikest nunnutasime potis ja sel kevadel söandasime ta ära istutada, sest tal hakkas väheses mullas halb. Materjali tema kohta netis on vähe, kirjutatakse vaid, et on suur rariteet. Ju seepärast, et teda vähe liigub, pole teda ka palju nähtud ja seepärast pole ka vajalikke andmeid. Mingist okkaliste entsüklopeediast leiaks ehk midagi
Niipalju kui ma pilte nägin ja enda pisikest vaatan ning lisaks ka mõned laused leidsin, on ta koonilise kasvukujuga aeglasekasvuline hõre puu. Tema kõrguseks pakutakse 10-aastaselt kolmest kolmekümne meetrini, siin ei oska seisukohta võtta. Puu on pikkade okste, kuid lühikeste okastega. Noored, puhkevad võrsed on tal roosad, mis mõne aja pärast muutuvad kreemikas-valkjateks ja seejärel rohelisteks.

Vanemad aiaosad muutuvad igal aastal juunis läbipääsmatuks džungliks.

Sibullilled nautisid kastmist

ja rohtsed püsikud samuti.
Mõõl `Mai Tai` on väga-väga ilus

ojamõõl `Album` on hoopis erneva haabitusega, aga eelmisega samaväärselt kaunis

Hele amsonia (A.illustris) on üles kasvatatud mitu aastat tagasi Kanadast ostetud seemnest.

Mõistatus hakkab lahenema. Õie järgi otsustades on me sõnajala kaisus kasvav tundmatu kuutõverohi. Nüüd on vaja vaid liik tuvastada.

Eile hilisõhtune külaline :) Maas oli vist liiga märg