TRIKIMEISTER

Kui meil oleks põhjust ka hobustest rääkida, oleksime britid valmis :). Aga ilmal on lühikese aja jooksul niipalju erinevaid nägusid, et mõned hetked lihtsalt peab kirja panema.
 Mitmenädalasele soojusele järgnes üleeile, 26.11 õhtul järsk temperatuurilangus ja hilisõhtul näitas kraadiklaas 6,9 külmapügalat. Eile 27.11 varahommikul sadas lund. Meil esimest

Keskhommikuks oli see kirmetis kadunud ja kraadiklaas liikus järjest soojema poole, peatudes lõpuks 3,9 juures. Hommikust õhtuni kestis väljas suur videvik. Lõuna paiku hakkas sadama lörtsi, mis asendus kiiresti vihmaga. Puud seisid ehmunult paigal, ju nad omavahel saidki rahus arutada, sellest, mis nii lühikese ajaga sündinud.
Täna paistab varahommikust peale päike, hein on suveroheline ja sooja ikka  juba tavapäraseks saanud +6C. Umbes tund tagasi oli meil umbes 5 minutit kestev jäälumetuisk. Ühel hetkel ma arvasin, et meil ei jää ilmselt alles ühtki aknaruutu. Äkki oli see jube rabin kadunud, päike paistis endiselt ja aknad jäid ka terveks. Mingi müstika. Kui akendel poleks olnud paksu sulavat jääd, oleksin seda avasilmi nähtud uneks pidanud. Vaikne enam pole, tuul tugevneb tasapisi, mõned iilid on päris karmiks muutunud. Olen mitu korda mõelnud, et just viimasel ajal on ilmatrikid meil sageli jutuks. Kas varem oli ta tõesti stabiilsem või olen ma ise hakanud rohkem jälgima mis sünnib ja märkama igat muutust.
Aga toas läks meil esmakordselt õitsema vanda.