Üleeile said mu nimetud endale täieõiguslikud ja ametlikud eestikeelsed nimed. Imekombel võivad meie nimekomisjoni mehed mõnikord ikka uskumatult romantilised olla. Ei teagi, mis neid seekord niiviisi mõjutas, on see pikalt soe sügis või mingid kuuseisud. Aga kellel võiks siis midagi selle vastu olla, kui aias uhkeldavad eha-sõnajalg ja org-peekerjalg või õilmitsevad haldjakell ja piibetäht.
Isegi kõverkael-kuutõverohi silitab kõrva. Täpselt selline ta ju ongi.
Futule - Delosperma congestum on nüüdsest tihe maukleht. Päris sobilik sellele paksukesele.
Mõned vähelevinud epimeediumiliigid on nüüd samuti täieõiguslikud eestlased. Küllap need uued ilmuvad peagi ka andmebaasi.
Suur portsjon äsjasaabunuid, kes veel alles seemnestaadiumis, saavad oma nimed järgmisel korral. Nii mõnus! Kohe kui nina pistavad, saab neid emakeeles kiita ja hellitada :).
Ilm on jätkuvalt soe, ööd on jätkuvalt plusspoolel. Hetkel sajab korralikult vihma. Pole paha, pole paha :).
Pajud on veel lehes, astrid ja kukeharjad õitsevad, lehised lisavad aiale kulda ja pronksi, kukerpuud punast ja oranži, üksikuid lehetutte on veel mõnel kasel ja hõbevahtral. Siidised kõrred sahisevad salajuttu sosistada. Kasvuhoone külje all nukrutseb üksik kollane võilill.
Mardid soovisid maja-ja lilleõnne:)
Toredad nimed. Ma küll ei tea, mis see piibetäht ladina keeles on, aga eestikeelse nime järgi peaks ta minu aias kohustuslik olema :)
ReplyDeleteTänud uudiste eest :) Minu kaheldamatu lemmik on haldjakellukas. Järgmisel kevadel kavatsen ta oma aeda tuua, siis on mu haldjatel oma lill ka :)
ReplyDeletepiibetäht ... :) ilus, paluks pilti või ladinakeelset nime, siis saab googeldada
ReplyDeleteOlen küll seda meelt, et siin Eestimaal peaks rääkima eesti keeles.
ReplyDeleteLadina keelsed nimed on spetsialistide nimistus olulised suhtluses aga mitte tavainimesele.
Rääkige omavahel kuidas tahes aga meile eestlastele on oluline see ESE antud eesti keeles.
Aitäh tähelepanu eest!
Ütle veel, et nimi meest ei mõjuta. Vähemasti lillele mõjub ta küll hästi ja ihaldusväärselt:D Piibetäht (lisanimi puudub, sest on oma perekonna ainus esindaja) on Speirantha convallaroides. Pilti kahjuks veel pole, sest sel aastal ta ei õitsenud. Varjutaim.
ReplyDeleteKimalane- ladina keel pole mitte ainult spetsialistidele vajalik, rahvuvaheline suhtlemine pelgalt eesti keele abil oleks mõeldamatu, sest taimenimesid ei saa mingitmoodi tõlkida ja kõigis keeltes me suhelda ju ka ei oska.
Piibetäht paistab vähemalt sama kena kui meie aedade kaunistaja ja nuhtlus maikellukegi. Kes on haldjakellukas?
ReplyDeleteMulle meeldis väga meie Madeira-reisi giidi ütlus nimede kohta. Et igal taimel on olemas ees- ja perekonnanimi ja need on alati ladina keeles. Ja siis on igal taimel veel hüüd- või hellitusnimi, mis on kohalikus keeles.
ReplyDeletePraegu andis ladinakeelse nime teadasaamine mulle Googles mitte ainult pildi, vaid ka koha, kust seda osta saab. Eesti keeles info otsimine andis tulemuseks vaid Muhediku blogi :)
Haldjakell, täpsemalt kollane haldjakell on Disporum flavens, samuti üks varjulembidest
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteTõesti ilusad nimed! Kui ükskord mahti saan, siis googeldan ka. Aga varjulembidele mul seni veel kohti napib. Aga ma olen viimasel ajal pisut puid ka istutanud, ehk kunagi tuleb rohkem varjualasid. :D
ReplyDeleteNii romantilised nimed, järelikult head ristivanemad!
ReplyDeleteTõesti nii ilusad, lausa ilukirjanduslikult mõjuvad nimed! Mul on sellega seoses muidugi selline asjalik küsimus ka, et kas need uued nimed ikka ka taimenimede andmebaasi sisestatakse (http://www.ut.ee/taimenimed/)?
ReplyDeleteJajaaa, muidu poleks ma nendega niiviisi laiutanud. Ma tavaliselt saadan igal sügisel oma uute taimede ladinakeelsed nimed, kellele palun omakeelseid vasteid. Mõnikord olen ma selle komisjoniga vaielnud, mõnikord olnud tige, aga seekord tahaks neid kohe kallistada :D. Millal nad andmebaasi sisestatakse, eks see oleneb, kuidas neil aega on. Kevadeks ikka :)
ReplyDeleteKenad nimed:)...tänan, mauklehe nimi kenasti maakeeli ka kirja pandud.:)
ReplyDelete