Eile sadas kogu päeva. Õu ei kutsunud, korrastasin nimekirju ja äkki tabasin end vaatamas vihma erinevaid nägusid. Ülal taevas oleks kui uudishimulik laps mänginud erinevaid võimalusi pakkuva dušiotsikuga:). Hommikust peale puhunud tuul võttis aina tuure üles ja iiliti oli asi päris kole.
Tänasel pole viga, hommikul oli maa ühtlaselt valge, -2,4C. Veesilmad jääkirmetises. Tuul oli oluliselt taltunum, aga ta on pöördunud loodest lõunasse ja minu meelest hakkab ta uuesti tugevnema ja see ei meeldi mulle kohe mitte üks raas. Vett veel ei kalla, päike särab täies hiilguses, sooja+8C.
Käisin lehti lugemas:)
Õunapuudel on veel osa lehti ja ka hulk õunu otsas.
Ploomi-, pirni-ja kirsipuud, haavad, enamik vahtraid, kikkapuud, pajudest `Bullatad`, pärnad, lepad, pihlakad ja toompihlakad on paljad.
Naabrite saar on samuti täiesti alasti.
Leherüüst vabanenud puud näitavad erinevaid ilusaid võrasid ja huvitavaid tüvesid.
Ülejäänud pajud on nii ja naa, osa marlis, osa kirjus sitsis. Muutmata lehevärviga keerdremmelgas ei kavatsegi lehti langetada. Trompetipuu, printsessipuu, pagunipuu on samuti lahti riietunud.
Lehised ja enamik kaski uhkeldavad endiselt oma kuldsetess rüüdes, vaid üksikuil on õlgadel peleriinid ja ainult üks peab leppima uhke krooniga.
Paplite peas on läikivhõbedased tutid. Juudapuulehik edvistab kirjus narrikostüümis
Harilikud äädikapuud on paljad, aga sile äädikapuu lehvitab ikka veel oma eredat paabulinnusaba.
Tammed on rohelises, pronksis ja punases.
Mõlemad tulbipuud, hõlmikpuu, soolapuud, jameesia, hõbevaher, harilik vaher `Crimson King`, parukapuud, siiani õitsev seitsmepojapuu ja rattapuu on veel paksus rõivis. Viimane on küll igihaljas ja eks paistab, mismoodi ta meil elama hakkab. Kui ta otsustab nagu ettenähtud, ikka kõrgeks puuks kasvada, võib ta kevaditi korralikult kannatada. Kui ta soostub aga põõsaks jääma, ei tohiks probleeme tekkida, sest iileksid ja mahooniad talvituvad ju lumes samuti lehtedega.
Vihmase ilma ja igava rutiinse tegevuse ajal tulevad kõiksugu imelikud mõtted pähe. Nimistuga sehkendades märkasin äkki, kui palju on -"puuga" lõppevaid puid. Lugesin nad kokku ja sain 42 erinevat nimetust:)
Pojengide, flokside ja monardade varred lõigatud ja põletatud.
Iirised on rohelised ja nagu tikud püsti. Veetustunud kaktused sarnanevad tohletanud õunavissidele.
Lääbakil hostad ja päevaliiliad enamasti koristatud. Rohkem midagi maha ei lõika, ei kata ega varjuta ühtki taime. Kui nad saavad hakkama looduses, peavad nad seda suutma ka aias. Ja igasugu väljamaalased peavadki siinse eluga kohanema hakkama.
Kukerpuudele pole külmanäpistus sugugi mõjunud, niigi kirkad värvid on hõõguma hakanud. Enelad, aed-ja puishortensiad on paljad, õisikud punase-pruunikirjud, laialehiste õitel pole veel väga vigagi.
Nõiapuu õitseb.
See väike miinuselainetus veel pikka külma ei tähenda. Meie paljuaastane allüürnik, nahkhiir, pole veel oma talvekorterisse asunud:)
Meil täna hommikul -2,5 ja maa valge. Ikka väga põnevaid puid oled endale hankinud, peab ikka järgmisel suvel vaatama tulema
ReplyDeleteMillised puud! pagunid ja pojad ja sorts äädikat. Väga ilus taust on talle säramiseks nagu loodud.
ReplyDeleteKLs pihlakamarjad on ka kõik juba läinud või saaks veel mõne kobara? :)
Pihlakad on üle elanud korraliku lindude rüüste ja nüüd enam pole sealt midagi võtta :(
ReplyDeleteHhh, väga hääd pihlakad olid. Eile võtsime esimese purgi lahti ja mõnuuus maitse ja ilus värv.
ReplyDeleteMa pole aastaid pihlakaid sisse teinud, olin juba unustanudki kui hea kraam see on.