KAKS PAARI JA ÜKSAINUS

Nii ongi. Kahest sõnajalaperekonnast on meil kummastki tõepoolest ainult 2 liiki/vormi
Imarate (Polypodium) pere 200 liiki on pärit Ameerika troopikast. Enamasti on nad liaanid, kuid mõned liigid kasvavad ka kaljudel ja maapinnal. Euroopas on laiemalt levinud 3 liiki.
Kivi-imar (Polypodium vulgare) i.k. common polypody, wall fern, on muuhulgas ka kodumaine liik, kes kasvab peamiselt Põhja-Eestis maapinal, kiviaedadel, müüridel ja rändrahnudel, kuid kui kasvutingimused on sobivad, võib teda meil leida ka teistes piirkondades. Meie varjuaeda jõudis see armas liik esimese kingitusena ilusal samblapadjal

Kivi-imar (Polypodium vulgare) `Bifido Multifida` Kivi-imaral on päris palju sorte, kuid kuna meil pole sõnajalad veel iluaianduses nii menukad kui mujal Euroopas, on neid siit üsna raske muretseda.

Kiviürt (Woodsia) Perekond on oma nime saanud inglise botaaniku J.Woodsi (1778-1864) mälestuseks. Kiviürdi liike on 25, levinud on nad peamiselt põhjapoolkera paras-ja külmvöötmes. Euroopas kasvab 4 liiki, Eestis on leitud ida -kiviürti (Woodsia ilvensis). Kuna ta eelistab kasvada kividel, mida meil enam eriti pole, segasime istutusmulda ohtralt graniitkillustikku.
Eestikeelse nimeta Woodsia manchuriensis syn. Dialcalpe manchuriensis kuulub madalakasvuliste sõnajalgade hulka. Tema peamised levialad looduses asuvad Jaapanis, üksikuid leiukohti on ka Koreas, Venemaal Mandžuurias ja Hiinas. Inglisekeelne nimetus puudub, jaapanikeelne fukuro shida tähendab taskusõnajalga. Saime ta väga pisikese taimena. Nädala pärast arvasime, et ta ei talunud ümberistutamist, aga veidi aja pärast hakkas taimeke meie suureks rõõmuks lahti keerama uusi lehti.

Sirplehine kiviürt (Woodsia polystichoides), i.k. holly fern, erineb teistest kiviürtidest, meenutades pigem astelsõnajalga. Ta on Kuriilide, Jaapani, Korea, Kirde-Hiina ning Venemaa Mandžuuria ja Amuurimaa mägimetsade kaljutaim

Aga neljast perekonnast on meil praegu varjuaias olemas vaid vallalised ehk siis üksikud esindajad
Roodjalg (Blechnum) on suur perekond. Tema 200 liiki on peamiselt esindatud lõunapoolkeral. Euroopas kasvab vaid 1 liik tähk-roodjalg, teda on leitud ka Eestist.
Eestikeelse nimeta Blechnum penna-marina, i.k. Alpine water fern, on madalakasvuline, igihaljaste lehtedega sõnajalg, kes armastab täisvarju ning jahedat, niisket, viljakat pinnast.

Kõverjalg (Cyrtomium). Perekonnas on vaid paarkümmend liiki, neid esineb Ida-Aasias, Aafrikas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas maapinnal või kaljudel, meil on neist enamus kasvatatavad vaid toataimedena.
Eestikeelse nimeta Cyrtomium fortunei, syn. Phanerophlebia fortunei, i.k Japanese holly fern. Väga omapäraste lehtedega sõnajag võib kasvada 1,2m kõrguseks. Eelistab ta täisvarju, aga kasvab ka poolvarjus, viljakas, niiskes nõrgalt happelises pinnases.

Põisjalg (Custopteris) See väikesearvuline perekond koosneb vaid 12 liigist, kes kasvavad peamiselt kaljupragudes ning kivide vahel.
Habras põisjalg (Cystopteris fragilis) i.k.brittle fern, on madalakasvuline, tõeliselt hapra ja õrna välimusega, kuid suhteliselt pirtsakas. Kui paljusid sõnajalgu on kasutatud toiduks ja ravimina paljudes rahvameditsiinisegudes, siis habras põisjalg on mürgine taim.
 Tegemist on  lubjalembese kodumaise liigiga, kes kasvab meil paepragudes ja rusukalletel.  Päikest talub ta päevas 2-3 tundi. Leidsime talle kasvukohaks ühe kännuõõnsuse, mille täitsime sambla, liiva ja lubjakivi tolmuga. Heldele kinkijale teadmiseks, et siiani tunneb ta end seal hästi.

Osmundasid (Osmunda) on maailmas vähe, umbes 10 liiki. Neid leidub kõigil mandritel ookeanirannikute lähedal. Euroopas kasvab vaid üks liik- kuningosmunda (Osmunda regalis), i.k. royal fern.
 Ojaa, ja ta ongi tõeline kuningas - vana, tark ja väärikas. Kuningosmunda jälgi on leitud 200 miljoni aasta vanustest kivistest Antarktikas. Ja ta on ka vist ainuke sõnajalg, kelle õit võiksime elu jooksul kohata:), sest vanemate taimede lehtede ülaossa tekivad  värvilisi eoseid kasvatavad moodustised, mis meenutavad õisikuid.
 Kuningosmunda võib kasvada kuni 2 meetri kõrguses, ta eelistab viljakaid, nõrgalt happelisi toitainerikkaid, liigniiskeid  kasvukohti. Kui aias puudub looduslik pidevalt niiske tiigikallas, tuleb teda ohtralt kasta. Osmunda noori võrseid kasutatakse idamaade köögis delikatessköögiviljana. Slaavi mütoloogias räägitakse, et kuningosmundal on võime võita deemoneid ja ta aitavat aru saada puude keelest.

Sõnajalgadega on selleks aastaks kõik. Ma ei hakka kõiki 93, kuigi nad oleks seda vägagi väärt,  näitama.  Las kasvavad veidi.  Panin enda jaoks kirja kõige olulisema, et orienteeruda nende hingeelus ja soovides. Ja ka selleks, et ise end selles põnevas seltskonnas paremini tundma hakata :).