VARJUVÄRVID

Kui me pea terve suve tegelesime varjuga, ei saa seda ka sügisel jätta. Ma ei suuda siiani toibuda, et me sellise hullumeelse projektiga hakkama saime. Veel enam, et see mu mehele üleüldse pähe tuli ja et ma nii kergesti sellega soostusin.
Varjuaed ei tähenda ainult sõnajalgu. Et end seal hästi tunda, piisaks ka rohelise erinevaist varjundeist, kuid vari on suur võimalus ka paljudele õistaimedele.
 Istutasime sõnajalgadele seltsiks varju vajavaid vähelevinud püsikuid, keda me endale kaua aega lubada ei saanud, sest neile lihtsalt polnud õiget kohta. Aiaosa sisustamine pole kaugeltki lõppenud, sinna mahub veel üht-teist. Kevadel kolin sinna esimeste taimedena üle kõik meie upsujuured, kes senisel kohal end kõige paremini ei tunne ja nii mõndagi on veel mu soovide nimistus.
Mul vedas, kevadest alates müüdi väga põnevaid varjutaimi. Et taimed on noorukesed, siis kahjuks enamik neist veel ei õitsenud. Ma pildistasin neid küll kõiki, aga lehtede galeriid ma siiski üles ei riputa.
Igatsesin mitu aastat endale  tiibpojengi (Glaucidium palmatum), i.k. Japanese wood poppy. Tänavu mu suur unistus täitus. Pojengi või mooniga on tal aga samapalju pistmist kui kuusel kasega. See haruldane Jaapani endeem on tulikaliste sugukonna omanimelise perekonna ainus liik. Osa botaanikuid on ta eraldanud lausa eraldi sugukonnaks. Tiibpojeng armastab  niisket pinnast ja pool-või täisvarju.  Minu omad sel aastal veel ei õitsenud,  tema foto tegin ühes teises aias.

Sõrmjas kämmalrohi (Syneilesis palmata) on pärit Jaapani, Korea ja Hiina varjulistelt metsa-aladelt. Armastab ta samuti niiskemat pinnast ning eelistab kasvada pool-või täisvarjus.
Tal hinnatakse peamiselt lehti. Eriti huvitavad on need kevadel, aga minu arust on ta väikesed tagashoidlikud õied  samuti väga ilusad. Isegi need üksikud paistsid ümbritseva rohelusest kenasti välja.

Jaapani rohthortensia (Deinanthe bifida) kasvab looduslikult Jaapani mägimetsades ja eelistab aias samuti täis-või poolvarju. Deinanthe sugukonnas on vaid 2 liiki. Jaapani rohthortensial on õied valged, hiina rohthortensial (Deinanthe caerula) sinised. Viimane mul kahjuks veel ei õitsenud, aga jaapani rohthortensia õied olid kui kunstiteosed, Pildil on õied alles avanemas, lahtised õied rikkus vihm.

Sellel pisikesel Hiinast pärit kuutõverohul (Polygonatum curvistylum) puudub eestikeelne nimi. Õitsema otsustas ta hakata potis. Külas käinud tuttavat võlusid enam kastis ta kõrval olnud sõnajalad, seepärast polegi foto terav, aga aimu saab sest pisikesest roosade õitega taimekesest küll.

Taivani kõreliilia (Tricyrtis formosana syn T. stolonifera). i.k. Taiwanese Toad Lily, eelistab kasvada niiskemas pinnases pool- või täisvarjus.
`Dark Beauty`

Jaapani päritolu karvane kõreliilia (Tricyrtis hirta) i.k Hairy Toad Lily, kasvab nagu eelminegi meelsamini niiskes pinnases täis-või poolvarjus.
`Variegata`

Meie kliimas vastupidavatest eerikatest oli sügisel meie kandis müügil laiuv eerika (Erica vagans) ja sooeerika e. mudakanarbik (Erica tetralix). Ka nende koht on nüüd sõnajalgade juures

 Sooeerika on kokku istutatud ilusa pinnakatja, helerohelise kukemarjaga (Empetrum nigrum). Ei hakanud neid lahti harutama, eks kumbki peab ise mõtlema, mis suunas liikuma hakata.

Kogemata leidis varjuaeda tee kaelus-ussirohi (Bistorta amplexicaulis) `Summerdance`. Ta säravad õieküünlad nägid seal küll väga head välja, aga, et tal on komme hirmsasti laiutama hakata, tuleb tal kevadel ilmselt ikkagi kolimine ette võtta.

Tänane päev on tuuletu, jahedavõitu ja väga sombune, sooja vaid + 7C. Aga troostitu me ümbrus pole, maale laskunud kuld võimutseb halli taeva üle.