RÕÕM IGAS HETKES, IGAL HETKEL

Mulle meeldib tänavune suvi. Ilmad on soojad, aga mitte tulikuumad, vahetevahel on olnud ka mõnusaid sumedaid pilvealuseid päevi. Vihma oleme ka just täpselt parasjagu saanud. Sellist aega võib vaid nautida.
Aeg jookseb kiiresti, õied samamoodi. Pildistada ju jõuab, aga kuidagi on vaja ka mingid märksõnad päevikusse panna.
Päikeseaia suur värvikirevus on otsa saanud. Aediiristega koos ei saa kasvatada kõike, mis pähe tuleb. Kõik kaaslased peavad samamoodi olema kuiva-ja kuumalembesed. Nii ongi mul iiriste hulgas erinevad nelgid, liivateed ja päris loomulikult lavendlid. Kui kasvuolud sobivad, pole vist taime, kellega lavendel kokku ei sobiks.

Üksik kollane on samuti ümbritsevas roheluses kena

Hallid toonid on aias alati omal kohal. Ainuke astilbe, kes kuiva kuumust ei põlga on `Fanal`

Pseudatade õitsemisaeg jäi tänavu tavalisest palju hiljemaks

Õisi on küll vihm veidi räsinud, aga las nad olla

Peale suurt katastroofi loobusin ma liiliatest. Aga mingeid kummalisi teid pidi jõuavad nad ikkagi meile kohale. Nende aeg on nüüd käes

Olgu need teised sordirühmad kuitahes ilusad, suured ja uhked, on minu jaoks alati olnud ikkagi kõige huvitavamad liigid

Käes on ka päevaliiliate aeg

ja flokside aeg

ja hortensiate aeg

Laialehised alustavad tavatult hilja ja on tänavu tavalisest madalamad. Ei vasta tõele, et selleks, et näha nii siniseid kui roosasid sorte, on vaja manipuleerida pinnasega. Mul kasvavad nad kõik kõrvuti samas mullas. Kui sort on loodud sinine, jään ta siniseks, kui roosa, siis roosaks ja punane jääb alati punaseks.

Puishortensia `Annabelle` parimad päevad on veel ees

Alustanud on ka aedhortensiad

Kaktused õitsevad tänavu teisiti, kui tavaliselt. Ei meeldinud neile heitlik kevad.

....ja sabadike aeg

Kõige ilusam südasuvel õitsev põõsas on minu jaoks ebaenelas

Vesi on soe. Kevadel halvast hoiupaigast tagasi kolitud vesiroosid kosuvad kenasti

Aga see Marliaci `Rosea` on tõeline kangelane. Kui eelmisel aastal tiik tühjaks vajus, ei jõudnud 2 meest teda üles tõsta ja nii jäigi ta 2-kuuks täiesti kuivale kõrvetava päikese kätte. Pisike tükike temast sai küll mujale viidud, et kui suur sureb, siis jääb vähemalt sort alles. Aga ta pidas vastu kõik vintsutused ja isegi näitab mõnd õit.
Miski on eriliselt hästi meeldinud tänavuses talves, kevades ka roomavale kirsile, kes püüab nüüd vallutada kogu kallast

Üks järjekordne segadus. Pole see mingine helkiv kibuvits, pärit ikka Põltsamaalt. Targad, kellega tegu?

Maasikad, vaarikad. Kaks esimest ja ainukest murelit panid nahka mingid linnud. Peenralt saab juba tükk aega rohelist kraami. Kapsad keeravad päid.

Põgene, vaba laps :)

Sordi/liiginimed kirjutan, kui mahti antakse