Juuni lõpu, juuli alguse kaunitarid on looduslikud orhideed.
Meie enda kodumaine kaunis kuldking (Calceolus cypropedium) elab ja õitseb meil juba paarkümmend aastat. Kaunis taim on loodukaitse all ja nüüd on ta kantud ka EL elupaigadirektiivi nr.2 nimestikku. See tähendab, et selliste kaitstavate liikide täpse loodusliku kasvukoha avaldamine on keelatud. On ju meil palju liike hävinud nii inimeste rumaluse kui ka ahnuse tõttu. Meelis-kuldking (Cypripedium reginae syn. C.spectabile) looduslikud levialad on Põhja-Ameerika põhjaosas ja Kanadas, kuid ta tunneb end samuti meie aias suurepäraselt.
Need kaunitarid meeldivad mulle küll väga. Kuidas neid paljundada võimalik on?
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteVäga kaunid! Tänavu on looduses üks ütlemata hea orhideeaasta. Ehk oli eelmise aasta vihmane suvi neile meeltmööda või misiganes.
ReplyDeleteKaunis kuldking on nii Loodusdirektiivi II (ohustatud liigid) kui ka IV lisa (ranget kaitset vajavad liigid) nimekirjas.
Muhedik: Kas nad sul isekülvi on andnud? Iga aasta või ainult vahel?
Jah, ma tean, et ta on selles IV nimekirjas ka, aga elupaiga direktiivi lisati ta alles hiljuti s.t. tal pole mitte ainult kohalik, vaid hoopis mastaapsem tähendus.
ReplyDeleteIsekülvi pole nad andnud, aga puhmad muutuvad küll järjest laiemaks. Eks neid jagamisega peaks saama paljundada, aga ma ei ole seda isegi julenud üritada.
Ega mul paljundamishuvi ei ole- ei himusta nii peent kraami oma aeda. Aga tekkis selline uudishimu, et kui kergesti nad end külvavad - looduses ei näe ju seda nii selgelt. Kui mõni sõrmkäpp paljuneb peaaegu nagu umbrohi ja võib kilomeetri kaupa teeserva palistada, peaasi, et kasvukoht sobiv, siis kuldkingaga on teine lugu. Sestap uudishimutsesingi, et kuivõrd see seemnest paljunemine tema puhul aset leiab.
ReplyDeleteArvan, et ega ta vist seemnest eriti taha paljuneda, muidu polekski ta ehk hävimisohus ja nii rangelt kaitstud.
ReplyDeleteVot need on taimed, mida mina enda aeda ei julge tahta. Mingi aukartuse moodi tunne... et äkki ei oska neile pakkuda, seda mis tahavad ja lähevad välja jne.
ReplyDeleteKusjuures mõned aastad tagasi olid meil aia taga kraavikaldala käpalised täitsa olemas - aga kahjuks kadusid.
Aga kurramuse ilusad on küll
Ilusad jah. Mu pisikesed orhideekesed sirutavad ka juba oma õisikuvarsi, sedakorda küll vist ainult 3 vart. Lehekodarikke on rohkem. Roomav öövilge, tööaias männiku all.
ReplyDeleteNii ilusakesed! Endal paarkymmend toaorhideed ja paar õueorhideed, need kyll metsa servas heinamaal Võrumaal.
ReplyDeleteMa sooviks küll sellist imelille oma aeda, aga kas neid on ka Eesti aiakaupsides saada?
Trv Kaaren.
Olen ikka aiahoolikutest totaalselt erinev. Alati kui jutt mingist looduse hääbikust, tunnen vaimustuse asemel millegipärast piinlikkust,Looduse ees, inimeste pärast. Ju lapsepõlves saadud trauma kui avastati üks rikkamaid harulduste kasvukohti (Tangimets, mida enam ammu ei ole, kuivendati ja raadati põllumaaks) ja mu "Haldjate Kuningriigi õukond aedadesse vangi viidi" :S
ReplyDeleteSellest mu "pisaratest nõretavad" lillemuinasjutud alguse saidki :)
Ma arvan, et just aiahoolikud ja veel nii mõned muudki hoolikud on nii mõndagi ära päästnud nende juhmardite käest, kes aina rüüstavad ja hävitavad. Ja on ju küll päris palju neid juhuseid, kus ...hooliku käest on võimalik loodusele tagasi anda, mis talle kuulub
ReplyDeleteVot see teebki kurvaks, et peab päästma.
ReplyDeleteEt midagi taolist, et kõigepealt aletati tammemetsad põldudeks ja kui tammemetsi enam ei jäänud, kuulutati nad pühadeks puudeks.
Aga Sa pole aiahoolik, võibolla alustades, igastahes hulga enamat.
Loodan, et Sul samasugune ilme ei tekkinud, nagu sel siniverelisel isandal Calceolus cypropedium´il
http://s47.radikal.ru/i116/0907/9c/ee9df0c3aea9.jpg
Tema vist minu peale ääretult solvunud :)))))
:))) Ma nii kergelt ei solvu. See peab ikka väga ränk asi olema, mis mu endast välja viib.
ReplyDeleteJa muidugi teeb kurvaks, et ühed lõhuvad ja lagastavad ja teised püüavad päästa, mis saab. No mis teha.
Olen üsna paljude meie nii hävimisohus kui haruldaste taimede üks genofondi hoidjatest. Annan igal aastal aru, kuidas nad elavad ja arenevad jms. Seepärast ehk on meil siin ka sääraseid taimi, mis paljudele üldse mingit huvi ei paku.
Eile juuksuris Puutarhat lapates leidsin sellise orhideede müügikoha nagu www.pioni.fi
ReplyDelete