Monday, July 20, 2009

RAPORTEERIKS KAH...

väga tegusast ja toimekast nädalavahetusest, aga ei saa. Ei olnud ei tegus ega toimekas:) Laupäeval tegelesime päev otsa külalistega. Väga mõnus aiarahva seltskond. No polegi ma näinud ebameeldivaid lilleinimesi, kõik natsa kiiksakad ja lahedad:) Ilm polnud ka kõige hullem, kannatas veel väljaski olla. Pärast siis pidasime õhtusiestat:) Ega kogu aeg võigi väga usin ja korralik olla, terve elu ju oldudki, vahete-vahel võib ikka luuslanki ka lüüa. Kena puhkepäev oli, aga neid on ju ka vaja, eks ole.
Pühapäev oli ikka päriselt jube. Mul oli päev otsa säärane keedetud lillkapsa tunne. No ma ei tea, miks just lillkapsa, aga miskipärast arvan, et ta end potist võttes samamoodi tunneb:) Aga võibolla seepärast, et meil oli ka hommikumenüüs ta ise.
Kuigi meil liikus veel veidigi seda kerget tuulekest, tõi ta ikkagi pahvaki-pahvaki seda kuumust juurde. Õues max 33, 9 varjus, toas kena 19C. Hoopis mõnusam ju.
Ja horisontaalis oli ka ikka kergem olla kui mingis muus asendis. Võtsin siis targad raamatud ka kaissu ja tundsin end päris mõnusalt igasugu putlaste - kärbeste, mardikate, larvide, ripslaste jm säärase seltskonnas:) Sain targemaks ka. Olgu seal internetis niipalju infi kui tahes, üks paberkandja on ikkagi mõnusam lugeda. Nüüd mõtlen, et peaks täiendama oma eelmist postitust, aga kohe kuidagi ei viitsi. Eks ma kunagi teen seda, siis kõik kenasti ühes kohas kirjas ja leian ise ka kõik korraga kätte.
Õhtupoolikul tulid külalised, noored inimesed, peaaegu nagu kasupoeg või nii. Nemad olid küll väga tegusad. No muidugi oli neil siin mõnusam kui linnakorteris. Kohe pandi grill tossama, mina andsin panged ka kätte, et üks kirsipuu vaja tühjaks korjata ja nats muid marju ka. Said hakkama küll:) eks neil ole täna siis ka tegemist. Nuh, peab ju ikka noorte inimeste eest hoolitsema ja vaatama, et nad aega niisama surnuks ei lööks:D
Aga teiste tegemisi vaadates hakkas endal veidi häbi- teeks ka siis midagi. Saigi siis hostapeenra palisaad maasse, minu targal juhendamisel varjust muidugi:).
Ja siis istutasime hostad ära, seda nii enam-vähem koos tehes. Vahepeal ikka läksin veidi eemale, et kuidas siis paistab ka. Hästi paistis. Siis tuli säärane istutamise tahtmine, said laupäevased kingitused ka maasse- enda kaubeldud gordoni ebajasmiin ja muud nipet-näpet- paar kuuske. Neile veel muld ja vesi ka istutusauku veetud- õnneks tegi seda traktor.
Mõtlesin siis, et peaks ikka pildistama ka, aga väga vastik valgus oli ja häid pilte poleks nagunii saanud. Ega ei viitsinud ka sinna päikese kätte ronida. Ei pildistanudki.
Seejärel hakkas kõminat kuulduma. Pea igast ilmakaarest. Tuul ka tõusis, aga ikka oli säärane maa sisse vajumise tunne. Läks veel veidi aega kui hakkasid mustad pilved kogunema. Ikka väga mustad. Ma siis hakkasin juba paluma, et osa sest raskest vihmast sinna põhja poole ka saaks, et nemad ju kaua kuival olnud, aga meil teda ikka praeguseks piisavalt olnud. Kuulas sõna:) Esimesed rasked pilved vajusid laiali nii lõuna kui põhja poole. Lõpuks hakkas siin ka tibama ja siis tuli niisugust head sooja kastmisvihma. Äikest kuulsime ikka kaua aega, hiilis teine siin ümberringi, aga päris pea kohale ta ei jõudnudki. Päris kahju, mulle meeldib teda vaadata.
Ja jäigi kastma, praeguseni. Niiviisi, et kogu vesi jõuab maasse, mitte ei jää maa peale pidama ega voola jõgedena mäest alla.
Hostad jäid küll katmata, ei saa ju ajalehti läbi leotada. Vast on homme mõni vihmavahe, saab see ka tehtud ja eks ma siis teen mõned klõpsud ka.
Aga kui peenra ümbertegemise ajal tõukasime seda kergkruusa kokku, siis nägime, et Postimehed hakkasid ilmutama kergeid kokkuvajumise ja kõdunemise märke, Maalehed oli puha laiali, peaaegu nagu polekski pandud, aga Ekspressid ja igasugu reklaamid oli nii värsked nagu oleks just maapinnale laotatud. Nii, et ei maksa sugugi kiruda nagu ma alailma tegin, et topivad postkasti kõiksugu rämpsu täis. Väärt kraam, mille eest ainult aitäh tuleb öelda.
Ega täna viitsi ka veel midagi eriti teha. Ei saa ju ka, sajab. Aga niisugune hea kerge teksatagi ilm laseb vähemalt hingata, Eks ma pea siis veel mingit tarkust koguma:)

5 comments:

  1. Ah, et ei ole ebameeldivaid lilleinimesi näinud? Tule külla - siis ühte
    näed
    Ise ka imestan, et võin olla nii halb ja õel

    ReplyDelete
  2. Nu sinu palumisest oli ikka tõesti kasu - meil tuli selline uputus, et tiik ajas üle ja ujumisbassein sai ka ääreni täis. Nüüd järgmine kord tean, kelle poole pöörduda kui vihma loitsuda on vaja :D

    Ja Hiline - sina ja õel - ehheeeee - ma siin naeran nüüd natike :DDD

    ReplyDelete
  3. Tegid tuju heaks jah, Hiline! Ega ta nüüd enne ka halb polnud, aga ikkagi:DDDD Ja tegelikult, ega kogu aeg saagi käia ringi mingi totakas keep smiling näol, vahel on turtsuda ka ikka vaja:)ja hambaid näidata, muidu oleksime nagu mingid zombid. Vot nii ma arvan.

    ReplyDelete
  4. Suured tänud Sulle, Muhedik, päevaliiliakärbse kirjelduse eest! Leidsin oma aiast täpselt niisugused kahjustused ühel taimel. Mul blogis pildid ka üleval.

    ReplyDelete
  5. :o))
    Meile aitas ka Sinu palvest, et vihm siiapoole tuleks. Aitähh!

    ReplyDelete