Tünnimütsidest on nädalaga saanud tünniseelikud. Tuul on neid küll veidi räsinud, aga lehtede all on täitsa palju õisi ja vilju tulemas.
Hostapeenra pikendus on juba värvi muutnud
ja siin vaatavad need potid üsna igatsevalt varsti valmis saava peenra poole. Kui pildistasin, siis vaatasin, et seda peenart annab järgmisel aastal veel päris uhke kaarega edasi teha:D Hostade lisandumisega probleeme pole.
Eesti aretiste genofond. Meil aretatud liiliad on peaagu kõik hävinud. Pole enam V. Jesinovskaja ´Estoniat´ ja tema teisi sorte, hävinud on J.Zaletajeva sordid. Ka M.Liiase idahübriidide (VII grupp) aretatud sortide paremik on hukkunud. Säilinud ja suured põuad ning lumeta külmad talved on üle elanud meie aias üksikute sibulatena 3 tema aasia hübriidide (I grupp) sorti. Nad ei võistle oma suuruselt kaasaegsete suureõieliste sortidega, kuid on ometigi tähelepanuväärsed oma aja saavutused. Sügisel on neist kavas üle anda mõned sibulad TÜ Botaanikaaiale
Eesti aretiste genofond. Meil aretatud liiliad on peaagu kõik hävinud. Pole enam V. Jesinovskaja ´Estoniat´ ja tema teisi sorte, hävinud on J.Zaletajeva sordid. Ka M.Liiase idahübriidide (VII grupp) aretatud sortide paremik on hukkunud. Säilinud ja suured põuad ning lumeta külmad talved on üle elanud meie aias üksikute sibulatena 3 tema aasia hübriidide (I grupp) sorti. Nad ei võistle oma suuruselt kaasaegsete suureõieliste sortidega, kuid on ometigi tähelepanuväärsed oma aja saavutused. Sügisel on neist kavas üle anda mõned sibulad TÜ BotaanikaaialePeaaegu täppideta tumepunane ´Meritäht´. Tegelikult on palve, kui keegi teab, kus võiks veel kasvada mõned Eesti sordid, võiks neist teatada Bot.aiale. Pole ju välistatud, et mõnes aias veel midagi leidub.
särava värvusega ´Pidupäev´.
Esimene endises NL aretatud tetraploid ´Polina´ (Mitsurinskis, N.Korshikova)
´Parisienne´
Puhkenud on esimene floksiõis ´Krasnaja Shapotshka´
ja enelad lihtsalt on ühed ilusad põõsad.
Kõige naljakam oli pildistamise juures see, et äkki tuli pilvitust päikeselisest taevast veerandtunnine tugev sahmakas vihma ja mul polnudki vaja hostapotte kasta:)
särava värvusega ´Pidupäev´.
Esimene endises NL aretatud tetraploid ´Polina´ (Mitsurinskis, N.Korshikova)
´Parisienne´
Puhkenud on esimene floksiõis ´Krasnaja Shapotshka´
ja enelad lihtsalt on ühed ilusad põõsad.
Kõige naljakam oli pildistamise juures see, et äkki tuli pilvitust päikeselisest taevast veerandtunnine tugev sahmakas vihma ja mul polnudki vaja hostapotte kasta:)
Nonäedsa! Ma ka eile kiitsin taevast, et ei pidanud väsinuna veel peenraid kastma minema.
ReplyDeleteNeed liiliad on ikka ilusad küll.
Vot liiliatest meeldivad mulle ainult valged, mitte need suureõielised tugeva lõhnaga kuningliiliad vaid L. candidum). Kahjuks kaua ta sellel pinnasel vastu ei pidanud ja uut pole saanud.
ReplyDeleteMnjah, ahnus ajab upakile - olen oma aia risti ja põigiti läbi jooksnud,suured platsid hostadele nüüd valmis saanud, aga... muskuspartide sõnnik vist süüdi, nad sel aastal vägagi kasvanud, sinisilmselt arvasin, et kevadel istutan pisemad teise kohta, aga polegi enam pisemaid, proovi neid poolemeetriseid puhmaid lõhkumata kätte saada :(
Aga ütle, kes on hostapottide pildil selles viimases potis, lõhisleheline?
Nutune jah kui selline suur töö on lännu. Ise pole liiliafänn ja ma arvan, et tol ajal levitasid just fännid neid. Nii et tuleks sõprade-sugulaste käest uurida.
ReplyDeleteNeed tünnid on mult meelerahu viinud:)
ReplyDeleteSee imeilus sinine värv- absoluutne kooskõla rohelisega!
Madonnaliilia e.valge liilia (L.candidum) jääb meie oludes kindlasti vaid lühiealiseks iluduseks. Ta on vaja istutada kõrgele ja juba sügisel moodustab ta järgmise aasta leheroseti s.t. ta on igal juhul külmaõrn. Selle vastu on muidugi abinõu - katmine. Aga, et meie ilmastik on niipalju muutunud ja talvel on ikka mingid vihmaperioodid, siis selle vastu on teda väga raske kaitsta. Ta on ka äärmiselt niiskustundlik. Ka ei sobi talle leheroseti moodustumise ajal need meie vihmasajud. Talveks võib talle veel mingi karkassi ehitada, aga sügisel?
ReplyDeleteSee lõhislehine oks petab ära:) Potid on lõhislehise vahtrasordi ´Nieri´ varjus ja tema oksad ulatuvad maani:)puu ise pole pildil nähtav
seelikud on vahvad!
ReplyDeleteoh Sind küll, nüüd hakkad enelatega ka veel mu peakest sassi ajama...
kõigepealt hostad, siis siberlased, nüüd enelad...
õnneks olen töö külge naelutatud ja pole võimalik kohe ostma tormata!
Madonnaliilia - vaat kui ilus ja asjakohane nimi :), mina teadsin teda valge liilia (belosneznaja lilia)ja mugulatega anti ladina nimi ka kaasa.
ReplyDeleteSee on ju ravimtaim ja olen näinud neid suurtel maatükkidel õitsemas - vägev! Üks selline liiliaväli õitses ka Leningradi obl. Pestšanõi kÜlas, sealt ma hulgim 70 alguses saingi. Tartus kasvasid nad küll hästi, praeguses elukohas ainult lõunapoolsel majaküljel roosipõõsaste taga nn. "liivakraavis" seni kuni roosid tasapisi välja läksid ja kui räästale vihmaveetorud pandi (97.a.), oli ka minu "belosneškadel" lõpp, jäid liiga kuivale. Ilmekas näide, kuidas lollil veab kui ta ei tea et taim õrnuke :)))praeguste teadmistega tapaksin hoolitsusega vist aastaga :) Aga "nutan" neid taga tead miks? mitte ainult lilleilu pärast, vaid ka tema omaduste pärast - ma pole elu seeski ühtki näokreemi kasutanud ja tänu nende sibulatele olen oma avariis tugevalt muljuda saanud jalgadega saanud ringi kepsutada isegi kõpskingadega, nüüd pean kasutama, et sussidki jalga mahuksid, mingit hobustele mõeldud spreid :DDD
mitte, et tervisehädad iseenesest naljakad oleks... aga ma mäletan, et kui kunagi sai ennast pärnu rannas päikese käes kogemata väga ära põletatud, siis ainuke asi, mis aitas ja mida arst väga soovitas, oli lehmade udaramääre :DDDD
ReplyDeleteVanasti kasvasid nad tõesti päris hästi, aga mõtle ise, millised olid talved varem ja millised praegu. Sügis on veninud poolde talve, siis tuleb külm (sageli paljale maale), siis veidi lund ja pikk sulaperiood, kus ka päris hullud hoovihmad pole haruldased. Seetõttu pole meil enam päris paljusid liiliaid enam võimalik avamaal kasvatada. Minu andmetel on madonnaliilia hävinud viimase 10 aastaga kogu eestis, usun, et ka Peterburis. Muidugi võib mõnes aianurgas veel midagi säilinud olla, sest kõigis meie aedades ei oska ja ei saa ju inventuuri teha. Kui Sa kuskilt need sibulad saad, pane külmkasvuhoonesse, seal ei juhtu nendega midagi või ehita neile spetsiaalne lava.
ReplyDeleteSee Do dojenje... või miski sellist?
ReplyDeleteHa, see oli mul igasugu pisihädade määrimiseks rohi nr.1, 70-90-ndate parim olemasolevatest põletikuvastastest ja desifitseerivatest vahenditest, pealegi tegi käenaha imepehmeks :))))
Ja siiani parim koerte-kasside väliskõrva puhastusvahend, ei mingeid lesti ega vaigutükke kõrvas.