Midagi õitseb muidugi kogu aeg, aed on puha värve täis.
Valge tooneliilia (Asphodelus albus) lihtsalt on väga ilus oma küünlasarnaste valgete õisikute ja mõõkjate sinakate lehtedega.
aga nupud on tal hoopis mustad. Pilt pole küll terav, pidin neid nuppe uuesti pildistama, aga meil on siin ju pea vahetpidamata sadanud ja kui oligi mõni kuivem hetk, läks see hoopis meelest.
Harilik maralijuur, siiani Leuzea DC, nüüd Stemmacantha carthamoides koos hulgaliste sünonüümidega, hakkab õitsemist lõpetama
Üks pojengiliik õitseb ka veel. Tegu on valgeõielise pojengi ( Paeonia lactiflora) seemikuga, seetõttu pole ta päris tüüpilise värvusega. Pojengiasjatundjad arvavad isegi, et puhast liiki ehk kultuuris ei eksisteerigi.
Ja nagu alati üks varasemaid- `Red Charm´ on vaatamata oma suurtele õitele ka päris kenasti püsti jäänud.
Ilusad. See maralijuure pilt on lausa müstiline, vars oleks lille alt otsekui märja varrukaga maha pühitud.
ReplyDeletevalge tooneliilia on eriliselt ilus ja huvitav.
ReplyDeleteaga meil pojengid ei õitse veel.
nüüd vist küll ei saa enam kuidagi kurta, et maa vähe märg on. ehk jätkub pikemaks ajaks niiskust.
jummal küll, pojengid.... meil teeb ungari sirel õienuppe ja tulbid lõpetavad :D
ReplyDeleteja vihmam pole meil ka sadanud. vast nüüd nädalavahetusel ka ei saja, vaja kuuri ja terrassi teha :)
Meil on ka väääääga palju vaja teha, aga ikka sajab, sajab, sajab ja sajab:((((
ReplyDeleteOi kui ilus see tooneliilia on!
ReplyDeleteAga pojengid - ahtalehine on mul ka õitsenud juba ( niipaljukest kui teda päästa suutsin) ja teised alles hakkavad nuppe avama. Siinkohal pean Mirjamit tänama heade õpetuste eest - tundub, et sain selle varrepõletiku pidama. Peale tema õpetust on ülejäänud varred kõik kenasti terved.
Aga meil on siin ikke kuiva pidanud.