Selline oli fragment aiast veel kaheksa aastat tagasi kui siin oli avanenud sajad liiliaõied ja puhmad ise elujõulised ja ääretult terved. Alles on ka astilbed ja veel mõned taimed, kelle samuti põud viis.
Millegipärast pole seda kohta pildistatud suvel kohe peale puude istutamist, vaid alles järgmisel talvel 2003
Ja kus on siin puud? Praeguse pargi algus - talv 1999
Suvi 1998. Vaiamets- puud ei paista ju veel välja, endine põld on täis ohakaid ja mutimullahunnikuid. Oru osa on küntud ja äestatud, kivid kokku korjatud, et seal üldse niita saaks. Tuleb tuttav ette? :DDD
Kummaline on see minevik, eriti kui ta nii ootamatult su ette astub.
Ohsa!!!!!!!!!!
ReplyDelete*ma praegu sõnatu, artikuleerin ahhetused hiljem. :)
Vahva! Vedas, et need filmid korralikult säilinud olid, nad vahel ei kipu seda tegema.
ReplyDeleteVat näe ja mina olen kuulnud, et liiliad tahavadki kuiva. Kahju muidugi et hävinesid.
ReplyDeleteNo näed sa, mina pidin natuke oma arvuti juurde pääsemiseks ruumi tegema (uh, ma tellisin igavese posu igasugu kraami talveks nii salvräti kui siidiga tegelemiseks) ja jäi näppu pakike pilte oma vanast aiast.
ReplyDeleteKastid ikka veel pillapalla keset tuba :)))
No oli ikka varandus neis kastides peidus! Ehk ilmutub sealt veel midagi? PS. Ja nüüd on selgelt näha, miks on hea teha pilte ka poolikutest või "koledatest" asjadest. Ajapikku ilmneb, et kole polegi kole ja poolik oli alles algus - õrn ja värske. Ning ajapikku seda armsam. :)
ReplyDeleteMõnus leid. :o)
ReplyDeletejaaah! ma mäletan seda kõike...
ReplyDeleteja tuleb jah pilte teha! jeerum...
Nats siis liiliatest. Nad vajavad nagu kõik taimed normaalseks eluks vett, eriti laialehelised. On nende eellased ju metsataimed. Vesi on hädavajalik kuni õitsemiseni ja augustis, kui hakkavad moodustuma uued kasvupungad.
ReplyDeleteLiiliasibul on võrreldes teiste sibullillede omadega täiesti eriline.
1) ta koosneb soomustest. Mis tähendab, et ta ei talu seisvat vett ega liigniiskust. Kui vesi jääb liiga pikalt soomuste vahele, siis lähevad sibulad mädanema. Vajalik on hea drenaaz.
2)liiliasibulal puudub teda kaitsev kattekiht. Seepärast ei tohi liiliasibulat kunagi peale ülesvõtmist kuivatada, ta ei talu läbikuivamist ega liigset kuumust. Seepärast soovitatakse liiliate vahele isegi istutada padjandtaimi, et nende jalad oleksid jahedas.
Kui meil kestis põud 5 kuud ja temperatuurid olid varjus pidevalt üle 30, siis savimaa oli kõva nagu telliskivi ja kuum nagu pliidiplaat:(
Ja vaesed sibulad küpsesid selles pinnases lihtsalt ära.