PISIPROJEKT

Ei meeldi mulle väikesed istutusalad. Suures aias on nad eriti sobimatud. Täiesti kohatud.

Kord paluti mind nõustama üht aeda, kus perenaist häiris miski, mida ta ei osanud endale seletada. Vat, see asi mulle ka ei meeldi. Kuidas ma ikka ronin teise inimese pähe ja südamesse. Aga tookord ma miskipärast soostusin seda tegema. Ja esimene pilk sinna aeda - see oli kalmistu, kuhu oli pikitud palju väikseid kääpaid. Minu soovitus kõlas- kõik istutusalad ühendada ühtseks voogavaks massiiviks, sest iseenesest olid need peenrakesed kenasti kujundatud. Sõitsime siis ringi ka mööda puukoole ja veel niisuguseid tuntumaid aedu kuni ta ise jõudis selgusele, millist aeda ta hing täpselt vajas. Praeguseks on ta kujundanud endale muljetavaldava ja väga ilusa aia, mida naudib kogu nende pere. Aga mitte see polnud oluline.

Mulle ei meeldi väiksed istutusalad ja ometi pidin ma ühe säärase tegema. Veel vähem meeldivad mulle murusse istutatud lilled. Ole sa nii korralik kui tahad, aga umbrohi pääseb imekiiresti nendesse puhmastesse ja pole just eriti rõõmustav vaatepilt kui mingist lillepuhmast vaatab sulle rõõmsalt võilill vastu. Katsu ta sealt kätte saada. Teine ja palju olulisem põhjus on see, et heintaimed on kultuurtaimele vee ja toitainete tarvitamisel olulised konkurendid. Ja kolmandaks tundub mulle, et murus kasvavad lilled on kuidagi nukrad ja hüljatud.

Algul olid siin kaks kibuvitsa-soomlast. Kahele ei hakka ju mingit peenart rajama. Ja pealegi nad kasvavad rohkem sellisteks kahemeetristeks põõsasteks, kes võivad ka murus istuda. Aga siis jalutasid ju sisse need roosid. Ja nüüd nägi see koht ikka päris armetuke välja. Mismoodi sa siin neid hooldad, rohid ja väetad? Kibuvitsad mitte, aga roosid vajavad ju talveks ka muldamist. Ja seda siis niiviisi heina peal? Et suurest istutusalast jäi üle palisaadi, siis........ kõigepealt kontuur.
See ilus kingitus ei jää niikuinii siia, ta vajab hoopis esinduslikumat kohta. Aga praegu hakkab ta talvekorterisse minema, sest maasikad on vaja temast välja istutada.

ja seejärel oli vaja eemaldada ja teisaldada murukamar, sinna, kuhu oleks järgmisel aastal niikuinii vaja muru külvata

Ja selline ta siis saigi. Mu meelest tunnevad nüüd roosid ka, et neist ikka hoolitakse. Ja et nad säärasesse veidi südamekujulisse peenrasse said. No roosid võivad ju südames ka ilutseda:) Varu ei jätnud. Ei hakka me roose kasvatama.

Võrgud ka kuni kevadeni kohale pandud, sest kitsed juba luusivad siin näljaste nägudega ringi. Veel hullemat tööd on kunagi teinud kibuvitsadega jänesed, kes oma pikkade hammastega tõmbasid okstel koore maha, närisid oksad pooleks ja panid siis roosipuhma kõrvale maha. Seda rõõmu me neile enam ei valmista.

Eraldi tundub peenrake jah väike, aga et ta haakub selle hostapeenraga, siis asi nii hull polegi.

Aeg- peaaegu kaks päeva. Ei saa ikka väga ruttu midagi:D