ESIMENE SÜGISNÄDAL

Sügishommikutel meeldib mulle ärgata enne päikesetõusu kui kottpimedusest ilmuvad justkui olematusest üksteise järel mingid müstilised kujutised, mis mõne aja pärast hakkavad moonduma puude siluettideks ja taevasse tekivad õrnad pilvede kontuurid.

Veel veidi ja koos päikesega ärkavad nii päev kui aed täis kirkaid värve.
Kui me hakkasime parki rajama, istutasime esmalt eraldi gruppidena samaliigilised leht-ja okaspuud. Ikka selleks, et lihtsam oleks liike ja sorte võrrelda. Kuna looduses puhtaliigilisi puistuid peaaegu ei esine, hakkasime hiljem neid pisikesi kaasikuid, kuusikuid, männikuid veidi segama. Nii said lehtpuude juurde mõned okaspuud ja vastupidi. Nüüd, kui puud juba suuremad, on näha, et see võte õigustas end.
Praegu on aed veel valdavalt roheline, isegi metsviinapuu pole veel värvi muutnud, küll on seda tegemas võsund-kontpuu `White and Gold`

Täiesti rohelised on veel kõik meie pärnad. Laialehine pärn `Laciniata` vajab veidi saagi tüve allosa puhastamiseks.

Küll võib üks puu olla suursugune. Selliseks on kasvanud me pisike leinaremmelgas.

Rohelised lepad vastavad oma nimele

Öökülma pole meil veel olnud, aga tasapisi hakkab iga päevaga järjest rohkem tekkima värve. Vahtrad lihtsalt peavad aias olema.

Meil kasvavad kõrvuti kaks lepalehist mikromeelest, aga värvuvad nad täiesti erinevalt. See puu on veidi rohkem päikeses

kui see

veidi lähemalt on näha, mismoodi ta lõõskab

Noored puud ei suuda veel aiale lisada suuri värvilaike, aga näitavad end juba parimast küljest. Eelmisel sügisel ootamatult saabunud imeilus sammasja kasvukujuga ginko `Fastigiata`

ja must kask ` Shiloh Splash`. Mõlemad loovad järgnevatel aastatel ilmselt vägagi mõjusa värvilaigu

Nokjalehise saare sügavpunane

ja loomulikult jälle vahtrad. Siin on samast kohast samal ajal saadud harilikud vahtrad. Kasvukohtade vahe on neil õdedel mõned meetrid, aga milline mõju on neil puude käitumisele

Nii tore, kui sügavast rohelusest piilub mõni vallatum värvilaik

Ega siis ainult puud aeda värvi, ka põõsastel on oma suur osa. Järjest enam hakkan ma hindama lodjap-põisenelaid. Selgus, et sellistel ekstreemsetel talvedel nagu eelmine, on nad palju vastupidavamad kui nii mõnedki meil ammu kanda kinnitanud enelad, maranad ja kukerpuud. Ka annavad nad end vajadusel hästi vormi pügada. Vanemaid sorte teavad paljud, uued on neist hoopis efektsemad. Suvel tagasihoidlik roheline `Schuch` teebki sügise saabudes tõeliselt tsuhhi :)

ja `Chameleon` muudab oma lehtede värvust iga paari päeva tagant

Selleks, et aeda sügisel värve saada pole alati vajagi lehti. Piisab ka viljadest. Punased kibuvitsad, pihlakate erivärvilised viljad kaunistavad aeda samamoodi kui õied.

Mõnikord aitab värvilaigu saamiseks okstestki

Uduhommikud ja -päevad muudavad aia hoopiski isesuguseks. Eilne terve päeva püsinud udu liikus kord lähemale, kord kaugemale ja tundus, et temaga koos liiguvad ka puud, lähenevad ja kaugenevad või kaovad hoopis. Tõeliselt lummav ja nõiduslik varjuteater.
Uduimpressionism

Kuldkask

Püsikud hakkavad väsima, pealsed kolletuma, aga nende mahavõtmiseks on veel vara. Aga lillede seas on veel hulk vapraid.
Väsimatu suurepärane männas-neiusilm `Nana` alustas juba juuli alguses

Sama tore päikseline ja pikaaegne õitseja on mõõklehine vaak

Kõige ilusamaks püsikuks pean praegu karedat päikesesilma `Summer Nights`. Paljunegu ta kiiresti.

Meie oleme temast lahti saanud. Aga naabri aias võime neid Sahhalini konnatatra valgevahulisi õisi ikka imetlemas käia.

See õnnetuke tuleb talle selga kasvanud okkaliste alt ära päästa. Tema nimest ei tea ka enne midagi, kui see kuskilt puude juurte vahelt välja ilmub.

Nii mitmedki roosid ei tunnista veel mingit sügist. Õitsevad `Deiaroos`, `Frühlingsduft` ja kohe-kohe lööb oma õie päriselt lahti sinine `Novalis`, kes tegelikult on kõige ilusam just puhkemise hetkel

Suvikutest, keda meil on vähe, jätkavad tiiviklilled ja need päikeserattad

Ka umbrohud on kõige kaunimad just sügisel. Terrassilaudade vahelt pressis end üles järjekordne isetulnuk

Käbiheinte sinine on alati kaunis

Tänaseks oleme me peaaegu kõik aiatööd lõpetanud. Kõik puittaimed ja püsikud on istutatud. Mulda said täna ka eile kohale potsatanud Armandi sibulikud. Need, keda on veel veidi poputada ja järelkasvatada vaja, on kenasti talvekorteris. Taimeplats on puhas. Loodetavasti ei lisandu sinna tänavu enam midagi.
Haldjaväljakule on ehitamise käigus rikutu asemele uus muru külvatud. Eile hilisõhtul meilt läbi tuisanud Anni tuunis veidi Haldja soengut, et ta hele nägu ja kael paremini üldisest foonist eralduksid.

Muhedikupapa hakkas tegelema jäätmekunstiga. Prahti koristades leidis ta laastude hulgast kena koolibri, keda on nüüd ilmselt veidi töödelda ja õlitada vaja.

Aiavili on koristatud. Ka hulguse kolm ilusat kobarat on tuppa punastama toodud.

Mis selliste puudega peale hakata mõistus enam ei võta. Mahla on juba rohkem kui piisavalt,vürtsitatud hapusid püreesid sügavkülmikusse rohkem ei mahu. Kuivatatud on neid ka üksjagu, aga õunad puude otsas ei vähene.

Peaaegu kogu aed on üle niidetud ja rohkem sellega tänavu ei tegelda.
Umbrohi on iseasi, mis temast saab, ei teagi. vaja oleks mitmenädalast kõplamismaratoni.  Eks vaatame, mida jõuame.
 Jäänud on veel püsikupealsete mahaniitmine ja väga hiljaks jäänud heki pügamine. Üks kompostihunnik tahaks ka teisaldamist ja siis võib isegi talv juba tulla.
Aga toad on meil lausa kevadised. Neid õitseb veel mitmeid, aga jäägu nad selleks korraks.

Tänasest lubatakse vihma ja esimest sügistormi. Tuult küll väga ei tahaks, aga ta on hommikust peale muutunud järjest tugevamaks. Vett oleks küll veidike vaja, istutatu ja külvatu vajaks veidi kastmist.