KÖÖGIST PÕLLULE

Tavaliselt käivad asjad vastupidi. Kui kõht tühi, käime miskit ikka põllult potti toomas, aga seekord teeme teisiti ja vaatame, kuidas köögikraamiga põldu ja taimi aidata.
Olen palju kordi mõelnud, et toidutaimi on ju kasvatatud tuhandeid aastaid ning saadud ülisuuri saake, mida ei suudeta kaasaajal ületada. Samamoodi on sadu aastaid rajatud võimsaid parke, ilu-ja apteegiaedu, mis püsivad tänaseni, kusjuures vähemalt algaastail polnud nende rajajail küll võtta praegusi väetisi ega muid kemikaale. Tegelikult polegi vaja sadade aastate taha vaadata, ka meie vanaemad pidi ju oma toidukraami talveks kätte saama. Kuidas seda siis tehti, kui kasutada polnud praegusi väetisi ega taimekaitsevahendite raskekahurväge, mis kahjuks enam ei mõjugi, sest mida võimsama toimega preparaat, seda immuunsemaks kahjurid ja haigustekitajad nende suhtes muutuvad.
Ilmselt olid vanasti kasutusel põhiliselt igasugu taimeleotised. Tänapäeva elu on pisut lihtsamaks tehtud ja nii mõnedki taimed on töödelduna juba köögiriiulil. Köögis sobivad põllule kõige lihtsamad ja odavamad asjad, mis on vast igas majapidamises olemas- sinepipulber, pärm, sool, suhkur, pipar, söögisooda jne.
Olen kogunud kokku päris palju rahvatarkusi, kuidas saada väikeselt pinnalt suuremaid saake, tõrjuda aias kahjureid ja haigusi nii, et säästa mulda ja iseennast ja saada tõeliselt puhast toitu.
Et need märkmed on mul pilla-palla laiali, on nüüd viimane aeg nad ühte kohta kokku koguda. Küll ma mõtlesin, kuidas neid süstematiseerida, kas kasutatavate aintete, kultuuride või hoopis eesmärkide kaupa. Ega see päris hästi õnnestunud, aga eks ma ise ju ikka saan aru, mis kuskil kirjas.

I TAIMEKASVU KIIRENDAVAD JA SAAGIKUST TÕSTVAD VAHENDID

 Päris kindlalt olen ma pärmi, suhkru ja sinepiusku, need on meid paar korda välja aidanud tõsisest hädast. Seekord ma rohelisest kokteilist enam ei räägi. Ta on end tõestanud imelahusena juba mitmes aias.
PÄRM
Jook taimede kasvu kiirendamiseks ja saagikuse parandamiseks. 1pk kuiva pärmi, 2sl suhkrut, 2 klaasi sooja vett, segatakse ja lastakse seista ööpäev. Seejärel kallata segu 10l vette. Päästsin eelmisel aastal selle lahusega pikeeritud taimed, kes hakkasid kiratsema ja muutusid kollaseks ilmselt ebasobivas mullas. Eriti hästi mõjus see tomati-ja paprikataimedele.
Varasematel aastatel külvasin tomati 25.03. paiku ning alati kasvasid taimed nii suureks, et nad oli vaja juba aprilli lõpus kasvuhoonesse viia, mistõttu nad kannatasid juurdumise alul öise jaheduse tõttu ning paaril aastal said nad ka külma vaatamata katteloori kasutamisele. Siis päästsime taimed ära kuiva sinepipulbri raputamisega taimede ümber multši alla.
Tänavuse külvi tegin kuu hiljem (20.04). Peale pikeerimise kastsin taimi 1x pärmilahusega.
Et meil on pikeeritud taimekastide jaoks toas vähe ruumi, otsustasin osa taimi osta, need olid külvatud sooja kasvuhoonesse kuu varem. Kasvuhoonesse istutasime nad korraga 17.05, kusjuures minu pärmiga kastetud taimed polnud sugugi kehvemad kui aiandi omad, pigem olid nad jõulisemad ja seisukindlamad.
VEEL PÄRMILAHUSEID
100g pärmi lahustada 10l vees, kasta kõiki taimi kord kuus, eriti kasvuhoones. Kasv kiireneb ja saagikus paraneb tunduvalt.
Eriti tõhus on lahus, kus 3l nõusse panna 2,7l vett, 100g pärmi ja 0,5-1spl suhkrut. Nõu katta marli vms, s.t. mitte umbselt kaanega ja hoida toatemperatuuril kihisemise lõppemiseni. Kui aega on, võib teda vahepeal ka segada. Tomati ja paprika kastmiseks võetaks 1 klaas (200ml) lahust 10l vee kohta, kastetakse 3x suve jooksul.  Ülejääk sobib suurepäraselt janusemate puittaimede, eriti vastistutatute kastmiseks.
Kuna me kastame kasvuhoonet rohelise kokteiliga, siis pärmilahust kasutan vaid taimede ettekasvatamisel, aga mu hea tuttav on seda kasutanud ja kiidab ta toimet.
TOMAT
Väga hea olevat tomatite saagikuse tõstmiseks joodilahus. 3l veele lisatakse 1 tilk joodi. Kastetakse 1x suve jooksul. Minu arvates töötavad pärmilahus, sinep ja roheline kokteil nii hästi, et saagikust vist enam kõrgemaks ajada ei saa, aga proovida ju võiks.
KURK
Saagi suurendamiseks kasutatakse leivakoorte leotist. Pang täidetakse 2/3 ulatuses leivakoortega ja kallatakse peale vesi nii, et koored oleksid kaetud ning peale asetatakse koorte pinnaletõusu vältimiseks raskus. Pang jäetakse toatemperatuurile nädalaks. Saadud kurnatud vedelik lahjendatakse veega 1:3, kurgitaimi kastetakse juurtele ca 0,5l taime kohta õitsemise algusest kuni viljade moodustumiseni. Siin ma mõtlen, et huvitav, kas siin on ka toimeaineks pärm või käärimisel tekkiv mingi muu aine. Leiba on tänapäeval naljakas kasutada.

II TAIMEHAIGUSTE PROFÜLAKTIKA JA TÕRJE

SINEP
Sinepipulber on suurepärane vahend igasuguste seen-ja bakteriaalsete haiguste tõrjeks paljudel kultuuridel- tomatil, kurgil, karusmarjadel, roosidel, floksidel jne. Lahuse valmistamiseks võetaks 150-200g sinepipulbrit 10l vee kohta, segatakse hoolega. Saadud suspensiooniga pritsitakse taimi, korrata võib seda 10 päeva pärast.
Tikripõõsaste pritsimisel võib sinepilahusele lisada ka peotäie lehtpuutuhka.
Kuiva sinepipulbrit võib kasutada profülaktikaks nii kasu-kui iluaias ka taimede ümber puistamiseks. Seenhaiguste eosed pesitsevad mullas ning sinep ei lase neil toimetama hakata.
Sinep on parimaks vahendiks mullast traatusside hävitamisel. Pärast seda, kui külvasime sügisel järelkultuuriks valget sinepit, traatussid tõepoolest kadusid.
SÖÖGISOODA
Hahkhallituse tõrheks nii kasu-kui ilutaimedel kasutatakse järgmist lahust. 10 l veele lisatakse 50g söögisoodat ning pritsitakse taimi nii, et nad tilguvad
TOMATIMÄDANIKU
tõrjeks soovitatakse tomateid pritsida iga 2 nädala tagant lahusega, kus 10l veele lisatakse 15 tilka joodi ja 1 l piima. Ei oska kommenteerida, sest sügisel külvasime kasvuhoonesse valge sinepi ja kevadel puistasime taimede vahele multsi alla sinepipulbri.
KURK
Kui kurgil on kasvanud 3-4 pärislehte, võib alustada profülaktilise pritsimisega järgmise lahusega- 10l veele lisatakse 30tilka joodi, 1 l piima ja 20-30 g vedelseepi. Lahusega võib pritsida iga 10 päeva järel.
PUNAPEET
kui peedilehed muutuvad punaseks, ei jätku neil naatriumi. 1 klaas jämedat soola lahustatakse 10 l vees, sellest piisab pinnase naatriumisisalduse parandamiseks. Kui kasta sama lahusega peeti suve teisel poolel enne selle koristamist, parandavat see oluliselt peedi maitset, mis muutuvat tunduvalt magusamaks. Selle tahaks küll ära proovida, aga kahjuks ei mahu meie pisikesele pinnale peet enam mitte kuidagi.
KÜÜSLAUGUTÕMMIS
Külmasaanud taimi aitab elustada sibulakoore leotis, millest on ka varem juttu olnud. Kuid kevadel on päris raske saada suurt kogust sibulakoori, seepärast võiks kasutada küüslaugu leotis, mis tõstab taimede immuunsust ning aitab külmunud taimedel taastuda. 4-5 suur küünt kallata üle 1 l keeva veega, lasta seista 20 minutit. Kastmiseks võetakse 1 spl tõmmist 1 l vee kohta.

III KAHJURITÕRJE

PORGANDIKÄRBES
Porgandikärbse tõrjeks võtta 10 l vett ja sega sinna 1 spl punast või musta jahvatatud pipart ja 1 tl vedelseepi. Pritsida noori porgandeid, korrata kärbeste lendluse algul. Ei oska kommenteerida, sest eelmise aasta katse istutada vaheldumisi ridadena porgand ja sibul toimis suurepäraselt, mingeid muid abinõusid kasutada vaja polnud. Kes aga sibulat ei kasvata, võiks seda meetodit proovida. Varasematel aastatel olen küll kasutanud soolalahust (paras supisoolsus), see toimis ka hästi.
KAPSAKAHJURID
Kapsakoi ja kapsaliblikate tõrjeks võib samuti kasutada soolalahust, aga kahjurite massilise ründe korral ta kahjuks ei aita.
Kui kapsal on näha kahjustusi, toimivat väga tõhusalt lahus, kus 3 l veele lisataks apteegipudelike palderjanitinktuuri ja 1 spl vedelseepi. Igasugu kahjutid kaduvat pärast pritsimist ning seda pole vaja korrata. Kindlasti tuleb jälgida, et lahus satuks ka taimejuurte ümber.  Huvitav võte, mida kavatsen vajadusel kindlasti kasutada. Ilmselt aitab hästi ka palderjanijuure tõmmis, aga kust seda ikka nii käepäraselt kasvab.
Kapsakärbest aitab hävitada ka nõrk joodilahis, kus 10 l veele lisatakse 15 tilka joodi ning kapsa juureümbrust kastetakse sellega korra nädalas.
Kuiv moodus kapsakahjurite tõrjeks- kokku segatakse tubakatolm, lehtpuutuhk ja kustutatud lubi vahekorras 1:2:1 ning tolmutatakse taimi saaduga kord nädalas.
Et kapsas säiliks keldris kaua, pritsitakse neid paar nädalat enne koristust järgmise lahusega- 5 l veele lisatakse 40ml nuuskpiiritust ja 2 spl vedelseepi.
LEHETÄIDE TÕRJEKS on olemas palju  taimseid vahendeid- põldosi, mädarõigas, nõges jne, mille valmistamise õpetused võib iga inimene ise kätte leida.
Küüslaugu tõmmis 3-5 küüslauguküünt pressitakse, lisatakse 2 tl odavat taimeõli, 1/2 l vett, 1 tl vedelseepi. Küüslaugupudrul lastakse õlis seista ööpäev, siis lisatakse vesi ja vedelseep. Sellist segu võib korralikult suletuna hoida käepärast kaua aega. Pritsimiseks võetakse 2 spl tõmmist 1 l vee kohta.
KIBEPIPRALAHUS
Lehetäide tõrjeks võib  edukalt kasutada ka  pipralahust. 1 kg kibepipart keedetakse vees väikselt tulel 1 tund ja jäetakse 2 ööpäevaks seisma. Seejärel hõõrutakse pipar pudruks ja kurnatakse, piprast kogu vett välja pigistades. Kontsentraati hoitakse korralikult suletud anumas pimedas jahedas kohas. Kasutatakse teda nii lehetäide, tigude, igasugu lehti ja okkaid närivate kahjurite tõrjeks. Lillekultuuride sh rooside pritsimiseks avamaal võetakse 125 g kontsentraati, 40g vedelseepi 10 l vee kohta. Taimi võib sellega pritsida 2-3 x kuus.
Viljapuid pritsitakse kangema lahusega 2 korda, enne ja pärast õitsemist (vajadusel veel15 päevaste vahedega) õhtul kahjurliblikate lendlemise ajal 0,5 l kontsentraati, 50g vedelseepi 10 l vee kohta.
Alati ei peagi keerulisi võtteid kasutama, lehetäide tõrjeks aitab ka rohelise seebi vesilahus. 10 l kuumale veele lisataks 200-300 g seepi. Seebi tõhususe parandamiseks võib sellisele lahusele lisada ka 300ml piiritust, enne pritsimist lastakse lahusel jahtuda.

KARTULIMARDIKA tõrjeks võtta 200 g sinepipulbrit, segada  see hoolikalt 100 ml 9% äädikaga, saadud pasta segada 10 l veega (sinepiplb ei lahustu, moodustub suspensioon)  Sellise lahusega kartulitaimi pritsides ei tulevat sinna ühtki mardikat. Kuna me kartulit ei kasvata, ei saa me seda preparaati kahjuks katsetada. Suurtootmises karulipõlde ju mürgitatakse. Vahet pole, millist lahust pritsi kallata. Kui see moodus tõesti ei aita, on alati võimalik oma põld mürgiga üle lasta

Ma tean vestlustest aalujatega, et neist mitmed kasutavad aias vanaemaaegseid võtteid, aga kahjuks nad millegipärast ei kirjuta sellest. Arvan, et seda oleks väga vaja. Vaevalt, et ma kõik soovitused üles leidsin. Noorem põlvkond võibolla ei võta neid soovitusi väga tõsiselt, aga kuna üha enam hakatakse hindama puhast toitu, oleks neist tarkustest kasu paljudele inimestele.