SULED JA SARVED

Jaanilaupäeva hommikul oli õhk veest paks, aga maapinnale ei jõudnud sellest midagi. Veidi hiljem hakkas paistma päike ja püsis õhtuni. Kella 19 paiku hakkas küll tuult tõstma, aga, et ta puhus iiliti ja oli väga õigest suunast, ei seganud ta ka jaanitule süütamist, kus leidsid oma väärika lõpu mitmed haiged kadakad, seenhaigustesse nakatunud ebaküpresside oksad, tugevates tuultes murdunud vana pärna suured oksad ja muud veel talvel murdunud pudi-padi, mida ei jõudnud maitules ära põletada. Aga kõige suurema üllatuse valmistas üks aediiris, kes viskas äkki välja õievarre ja avas jaanilaupäevaks mitu õit korraga.
Kõrgeid aediiriseid rühmitatakse õite värvuse järgi. Kõik iirisekasvatajad teavad, mida tähendab ühevärviline, kaheväviline ja -toonine, selged on terminid plicata ja luminata jne.
Umbes kümme aastat tagasi lisandus sellesse seltskonda ka mõiste- sarviirised. Need on sellised aediirised, kelle habe on pikenenud ja moodustab võrreldes aediirise tavapärase suhteliselt lühikese harjaselise habemega erinevaid kujundeid. Nii eristatakse sarve- ja lusikakujulist habet, aga on olemas ka selliseid, kus habeme tipus on kontrastne laik või kus habe on pikenenud ja tipus sulgjalt lõhestunud.
`Thornbird`. Kontrastne habe on veninud pikaks ja keerdub tipus sarvekujuliselt ülespidi

Kui ma pildistasin esimesi õitsejaid, siis liigutas tuul ´Mesmerizeri` õit. Pidin selle foto kustutama kui untsuläinu, aga nüüd avastasin, et tegelikult on ta päris hea sulgjalt lõhestunud habeme näitamiseks:)

Aga tänane jaanipäev on võrreldes eilsega küll niruvõitu. Sajab, kaks korda käis meist äike üle. Kõle ja tugev tuul. Temperatuurist ei tea miskit, rikkis termomeetrit ei aidanud ka korduv patareide vahetus, aga külm ja märg on. Vaatamata sellele, et kõik need, kes oleks pidanud alles täna õide puhkema, on juba lõpetanud või lõpetamas, on ikka ilus kah!