Suvi, mis sunnib vaatamata igasugustele tegemata töödele pidama pikka keskpäevasiestat.
Juuni esimene nädal on olnud pilgeni täis kõiksugusemaid erinevaid sündmusi. Palju erinevat uut istutusmaterjali, hulk külalisi. Midagi on tehtud, midagi valmis saanud või saamas, aga ootamas.... ohhhh! Hädasti oleks vaja istutada ja veidi ka ümber istutada, aga selline kuumus ei luba sääraseid asju küll kuidagi ette võtta.
Kaktused ja siberlased on paigas ja kosuvad oma uues kodus kenasti. Roosid s.t. kibuvitsad eile mürgitatud. Üks ülikorralik inimene sai eile lõpuks maha istutatud igasugu viimased kapsad, avamaakurgid, kõrvitsad ja tsukiinid. Isegi hernes on nüüd külvatud:) ja oluliselt vähendatud kapsamaal vohavat mingi mullaga sisse toodud vesiheina.
See kuidas me tegeleme oma veetaimedega sarnaneb poegi vedava kassi toimetustele. Vanajärvest viidud sügavamat vett igatsevad vesiroosisordid Suurjärve teisele terrassile, kust nüüd on nad juba vaja allapoole tarida. Lootos ja uued vesiroosisordid istutatud ja samuti esialgses sügavuses.
Väikejärvest kolitud eile kõik veetaimed Vanajärve ja seejärel puhastatud 12 aasta jooksul tekkinud mudast. Veel õhtul hilja lasksime sinna vee sisse ja täna on vaja vaadata, kas tase püsib või on ikkagi tegemist auguga. See tähendab siis kilevahetust, mida ma küll planeerinud polnud. Kui vesi püsib, on vaja pisemad istutatud vesiroosid ja muu kraam sinna tagasi vedada ja siis lõplikult korrastada Vanajärv s.t. viimased äraviimist vajavad taimed viia Suurjärve. Hea, kui on olemas järvistu:DD.
Ja kunagi, ei tea, millisel ajal, oleks vaja ka Suurjärve tagakallas kujundada.
Õnneks on meil ka mitmeid kohti, mille rohimisega ei pea vaeva nägema. Hostad, päevaliiliad, sinine jõgi....Ühe liblekese väljatõmbamine kuskilt lubamatust kohast on lausa hingekosutav toiming:)
Peenar hakkab lapsekingadest välja kasvama. Kääbuskasvulised aediirised on tänaseks minevik, aga mai viimasel kuupäeval oli kollaste/kreemide osa selline. Tiarellid ja muu pudi-padi õitseb endistviisi.
Esimesed kõrgekasvulised aediirised on juba puhkenud, aga hetkel on veel tegemist juba nähtud sortidega. Ootan eelmisel aastal saadute õideminekut.Eile saime esimese maasika. Täitsa õige maitsega:)
sinise jõe asemel näen mina küll ainulgt kollast jõge:)
ReplyDeletea see Peenar, see on küll ilus!
a mis siis sinna vanajärve läheb, kui sealt kõik sinna suurde pannkoogijärve viiakse? sinna võiks ju vähemasti üüüüüks veikene vesiroosikene jeeda :)
a kurgid pole mul tärganudki. ma muidugi pistsin seemned otse peenrasse...äkki oleks pidanud toas ette kasvatama või miskit? a kui ei tärkagi, siis pistan sinna miskid peedid või porknad. või midagi taolist.
ReplyDeleteMis mõttes teil soe on, või isegi palav?! Mul küll külm... või siis jahe... või siis leige. Aga kuumusest pole juttugi. Täna kogunisti on kontoris nii külm, et kurk ähvardab valutama hakata, ja seda hoolimata ümber mässitud sallist hoolimata. Mnjaah, minu vanad kondid tahavad küll sooja. :)
ReplyDeleteNagu aimata võib, siis on vesiroositassimised juba ühel pool, eks? Aga selle kõige aimamise - ette kujutamisega on natsa kehvavõitu.. ehk et, ei tea, kas ringitassitud kassipoegadest pilti ka kunagi näidatakse? :)
Seal vanajärves on nüüd kollase `Chromatella elupaik. Väike jäi talle ammu väikeseks ja suures upub ta ära.
ReplyDeleteAga kurk tahab tärkamiseks väga sooja mulda ja ühtlaselt niisket pinnast.
Kuumus ei tee liiga - sääsed ja ka meil on ka mõned mustad satikad välja ilmunud.
ReplyDeleteTe isegi vaprad ja tublid, et nii palju teha jõudnud.
Vihma oleks hädasti vaja.
Üks loheloom ostis oma kurgitaimed uuest Nurmiko aiapoest Saku tee ääres. Üle poole meetri kõrged, õitsevad ja paar kurgihakatustki küljes, 78 eurosenti tükk.
ReplyDeleteunustasin...kui seal tiigikiles auk on ja see on võimalik üles leida, siis on olemas ka mingi spetsiaalne tiigikile lappimise teip, tuleb ikka lihtsam ja odavam kui terve kile välja vahetada.
ReplyDeleteIse lappisin oma katkist vihmaveetünni must mäkkaiveriga, peab nagu kompu