AIAS SÜNNIB IMESID

 Tegelikult on kogu aed alates tärkamisest ja sirgumisest kuni õitsemise ja viljumiseni üks suur ime. Mõned imed meenutavad müsteeriume, ilma, et sa ise peaksid selleks sõrmegi liigutama. Kuidas muidu peaks seletama seda, et su vastrajatud ja kaevuveega täidetud veesilma on järgmisel päeval asustanud suurest õnnest ruigavad konnad ja vilkalt ringisibavad vesilikud. Justkui taevast oleks neile seltsiks alla sadanud mingid sõudiklased ja muud ujulased ja kogu selle asustusala kohal lendavad imeilusad kiilid. Miks mõned puud võtavad aias neile mitteomase vormi? Meie üks kask otsustas äkki hakata äärmiselt korrapäraseks sambaks. Aeg-ajalt tekivad nii okas-kui lehtpuudele tuuleluuad. Ka huvitav nähtus.
Äkki avastad aias ruutmeetrite viisi mingeid taimi või puude alt seeni, keda sa ise pole sinna eladeski toonud. Isegi mõelnud ega unistanud pole neist. Ma ei räägi enam sellest, et mõned iirised võivad ühel kevadel muutuda ristõielisteks ja hostad korvõielisteks:) Aga säärased muundumised on ajutised. Kui iiriste õiepungadega nende moodustumise ajal või talvel midagi ei juhtu, on nad järgmisel aastal jälle 3 kroonlehega nagu peab ja võilille hostapuhmast välja rohides kaob korvõielisus igaveseks.

Mõned imed aga ongi kohe IMED. Ja suured:). Meil kasvab aias tumepunaste lehtedega hariliku vahtra sort `Crimson King` Liigil endal (Acer platanoides) on lehed tumerohelised. Teatavasti on puudel omadus end ohtralt külvata, kuidas muidu võsastuksid ja metsastuksid veel hiljutised suured põllumaad. Aga see on lihtsalt neile sisse kodeeritud liigi säilitamise tarve. Pole ka vaher mingi erand.

 Ja nii leidsin ma sel kevadel mitu seemikut. Enamasti polnud neil ei nägu ega tegu. Aga neist kaks äratasid mu huvi. Esimene sarnaneb oma emale. Lehtides oli ta küll tunduvalt heledamate ja eredamate lehtedega kui ema, praeguseks on nad muutunud üsna sarnasteks ja ilmselt see nii ka jääb.

 Aga teine seemik on minu jaoks väga-väga:)  Tema päris noored lehed olid matid, sametised, üsna tumedad pähklipruunid. Nad tundusid nii pehmetena, et kutsusid silitama. Lehtede alumised pooled olid aga läikivad erekollased. Praeguseks on me `Crimson`s Baby` veidi oma nägu muutnud. Ta lehtede pealmised pinnad on  muutunud oliivroheliseks, kust aimub ka veidi roosat ja alumised pinnad on võtnud sinepikarva jume. Inim-ja fotosilm näevad teda veidi erinevalt, elusast peast on ta palju efektsem. Kui tuul lehti pisut liigutab, on säärane tunne, et puuhakatise alla oleks nagu väike laternake pandud, sest kollane lööb aeg-ajalt eriliselt särama ja see teebki selle puulapse äärmiselt omapäraseks. Ma ei tea, milliseks seemik muutub südasuveks ja sügiseks. Ka seda, kas see tänavune on tal vaid titekarv ja kas säilivad ta omadused ka järgmisel aastal või mitte, samuti järgmistel aastatel, pole ju veel teada. Aga äkki õnnestub meil maailmale kinkida uus vahtrasort. Põnev igatahes:)

 Üks ilupilt ka. Korea enelas (Spiraea pseudocrenata) on oma valged õied kui pärlid pillutanud üle rohelise andes kogu kohale särava ilme.