Sunday, June 3, 2012

KRÕMPS-KRÕMPS JA OTSAS:( ÜHE ÖÖGA!

 Paksoi on muutunud üheks mu lemmik-köögiviljaks. Varane, kiirekasvuline, mahlane ja maitsev paljudes roogades. Ilus kah. Avastasin ta enda jaoks mõned aastad tagasi ja sellest ajast olen teda järjest rohkem külvanud.  Tänavu külvasin nad varakult kasvuhoonesse, mai algul avamaale ja nad nägid peaaegu samasugused välja kui fotol. Üleeile lõikasin mõnel taimel välimisi lehti lõunasöögi tarvis. Vaatasin küll, et paaril taimel on mõned suuremad lehed kollaseks muutunud, aga ei vaevanud sellega eriti oma pead. Eile õue minnes pidin rabanduse saama. Üle 40 taime oli pikali ja närtsima hakkamas. Neid andis veel päästa külmikusse panekuks, aga ma tahtsin varast köögivilja ju ikka värskena kasutada:( Kui ma neid ära koristama hakkasin, selgus, et osadel peadel polnud enam juuri olemaski. Mõnel, mis veel püsti püsisid, oli aga juurekaela ümber keerdus tilluke, umbes 5 mm pikkune vihmaussikarva uss ja kogu jäme juurekael ümberringi ära kooritud. Niisugused asjad teevad kurvaks. Ja kurjaks. Kui ma seal peenra ääres seistes puhisesin ja sisisesin ja mõtlesin välja igasugu koledaid sõnu, mis mu sõnavarast üldiselt puuduvad, oskasin ma oma sõrme ka veel kuidagi väga teravate kääride vahele jätta. See tegi mu veel tigedamaks, aga vähemalt pole ma poolteist päeva pidanud nõusid pesema:)
 Traatuss see kindlalt pole, ta on hoopis pikem ja ei keera end kunagi taime ümber kõverasse. Ma ei tea, kes see pagana madu-uss on. Ja ega vahet ju pole, on ta siis mingi mullaöölase, harjasliimuka, tuhatjala, tõusmekärbse või veel mingi jõleduse vastne, toiduviljale ma niikuinii ju mürki ei pane. Ja kui ma nüüd hästi järele mõtlesin, siis kukkusid eelmisel aastal sedasi pikali mu lill-ja spargelkapsad. Aga need polnud jõudnud õieti veel kasvamagi hakata ja ma ajasin selle hoopis põua kaela. Näib, et see elukas armastab ristõielisi. Aga salat on puutumata. Ma kohe ei tea:(
Nüüd külvasin sellele reale põldoa. Näis siis, ehk peletan ta sealt kuidagi minema. Porgandite kõrvale oli mul juba varem mõned peiulilled istutatud, aga ma ei tea, kas see neid ka päästab või järatakse nüüd need ära.

 Need järgmised pildid on mõne ahastaja lohutamiseks, kes arvab, et 1,5 kuuga peab aed ja elamine valmis olema:). Avastasin nad paksoi fotot otsides, sest tänavu oma kunstipäralist rida, kus olid nii valged kui punased taimed kohale istutatud, ma ju teha ei jõudnud.
 Kui ma vaatasin, et veel 2009.aasta kevadel nägin me aed välja niisugune, vajus mul ka suu lahti. Mul oli kuidagi imelikult meelde jäänud, et see oli juba  palju varem korda saanud.
Selline oli siis majaesine ilmselt vahetult enne hunnikute likvideerimisele asumist. Õnneks on vaatest paar aastat varem kadunud kergkruusa mäekõrgune kott ja lauavirnad.
 ja selline majatagune. Küll on juba peaaegu valmis sukulentide müür ja selles on ka juba esimesed kaktused ja mägisibulad kasvamas. Täna on nende hunnikute asemel muru, müüripikendus ja jalgrada. Ja kuur ka:)
Uskumatu, et me ikkagi nii pikka aega tegelesime majaümbruse korrastamise ja seadistamisega. Ja kui ma veel mõtlen, kuipalju käis meil siis külalisi, hakkab päris piinlik. Ma pole küll kunagi väga hoolinud sellest, millised on kellegi arvamused. Igaüks teeb oma kodu ja aia ju endale ja võõras aed ei pruugi üldse meeldida ega hingelähedane olla, ja seda ei saa kellelegi pahaks panna. Aga no hunnikud ei peaks ju ka lausa jalus vedelema, mis siis, et need on edasiseks tegevuseks vahel hädavajalikud. Tegelikult oli selleks ajaks kõige rängem ikkagi juba seljataga. Paljudel alustajatel, k.a. Tsiilil on see kõik veel ees. Julgen väita, et paar aastat läheb veel hullemaks :D.  Ma pole kahjurõõmus, lihtsalt nii see kord on. Uue loomine tekitab palju rämpsu ja kaost, aga see saab kord otsa ja siis võib igaüks vaadata oma vanu pilte ja muiata.

13 comments:

  1. Häbeneda selliste hunnikute üle küll teil poleks olnud põjust - igaüks saab aru, et midagi on tegemisel, ega see pole ju mingi olmepraht, mida siiski veel paljudes aedades kohata võib (mu naabritel ka)

    Aga nende punaste usside kohta - kui tõin potistatud Juliuse ploomi, ja nagu ikka käivad mul kõik uustulnukad desovannist läbi, siis see, mis potimullast pinnale roomas, oli ikka võigas pilt. KK foorumis tegin neist juttu, siis arvasin ka, et kahjrid, aga ei mingit vastust ei saanud. Kahjuks momendil ei pääse oma vana arvutist pilte otsima.
    Uurisin siis natuke vene aiafoorumitest ja sain ühelt vastuseks, et pildil olevad punased 1-2 sm pikkused ussid on punased vihmaussid Lumbricus rubellus, kutsutakse ka sõnnikuussiks, ja nad pole taimede hävimises süüdi vaid tegu hävinud(haige) juure likvideerimisega. Peapõhjus (jutt siis mälu järgi, jutt ise ka vanas arvutis) juure hävimisel kas nematoodide (neid tihti palja silmaga ei näegi või punausside tuleku ajaks hävinud), juurepõletiku või... Kas see muld teil toodud ja kuskohast? Need ussid on varmad tulema, kus miski orgaanika hakkab käärimise-roiskumise tunnuseid ilmutama (nt kahjustatud juure mädanemine), nad on nagu indikaatorid, et mullaga(taime juurtega) miski lahti.
    Eks kui oma arvutivärgid lõplikult korda saan ja pildid üles leian, võiks ka blogis sellest pikemalt kirjutada

    Iššššand, sain märksõnale 17 klikiga pihta ja number ka selgelt loetav :DDD

    ReplyDelete
  2. Paksoist loen ja kuulen ma esimest korda,Nüüd googeldasin ja tundub päris huvitav ja hea lehtnaeris.Ei tea kui nüüd kuskilt seemned leian,kas jääb hiljaks külv.Tuli isu ka proovida.

    ReplyDelete
  3. See mõnus priske ja ilmselt krõmpsuv paksoi sel pildil tekitas huvi, näeb lihtsalt nii hea välja! Muidu olen selliste võõraste suhtes pisut umbusklik. Kas teda kõlbab ka suvel külvata?
    Taimehulludega on selles mõttes hea suhelda, et nemad näevad eelkõige taimi ning siis ümbrust a'la mis tulemas ja plaanis on ja mis ideid saaks näpata:)
    Jessuke, ma saan vist ka esimesest variandist jagu, nii number kui sõna?! tunduvad arusaadavad

    ReplyDelete
  4. Sama siin - kapsas tundub imeline.
    Huvitav, aga meil on sel aastal palju iasugu taime6gardeid, nt 6unapuu6itest suurem osa ei avanenudki, nupu sees toimetas kahjur:S ja kardan porgandite p2rast, sibulat istutasin kyll v2he, aga ilmselt tuleb v2lja kitkuda ja tulle saata, sest paar tykki j6udsid koletu koledaks ussitada...
    Tundub, et viimastel aastatel sooja maa peale tulnud paks lumi on igasugu 6garditele soodne olnud.

    ReplyDelete
  5. ohsatibukene!:)

    aga jah, kurvaks ja kurjaks teeb siukeasi. kui on nematoodid, siis aitab peiulill,,,muudeosas pole aimugi. äkkimiskiküüslauguleotisega maapinna kastmine?ja järjestsümpaatsemtundubmulle idee panna sügisel peenrale natsa põhku ja see põlemapista. tuhk kahmullale väga hea.

    paksoi on nämma!eriti võiga pannil kiirküpsetatult.

    ReplyDelete
  6. Paksoi on tõesti väga maitsev. Kõlbab salatisse, suppi, ühepajatoitudesse, kiirelt pannilt võiga läbi lastuna liha kõrvale. Külvata võib ka suvel, aga parem on seda teha sügisel või varakevadel, ta on lühipäevataim. Olen teda alati 2 x külvanud.

    Nematood see pole, teda Sa lihtsalt ei näe. Aga ta pole ka see sõnnikuuss. Teda tunnen ma samuti. Kui lõikusin veel neid jämedaid juuri pooleks, siis seal sees olid pisikesed valged tõugud/vaglad ja mul pole hetkel väga aega ka uurida, mis või kes. Järgmiste suuremate vihmade ajal ehk.
    Toppisin seal pool maad küüslaugukapsleid täis ja panin ka õõnestatud poolitatud tooreid kartuleid söödaks, aga mitte keegi sinna ei kogune.
    Muld peaks seal küll korras olema, mingit jama sinna pole saanud, tänavu vahetasin veel kolmandiku ära. Just selle eelmise aasta pärast.
    Põletamise peale sügisel juba mõtlesin, sest maasikale mõjus see eksperiment küll hästi ja lehtedest mul puudus pole.

    ReplyDelete
  7. Need valged vaglad - kevadine kapsa(või mis iganes ristõielise kahjur)kärbes - Delia brassicae. Suvine - Delia floralis.
    http://www.syngenta.com/country/ru/ru/crops/vegetables/vegetables-and-potato-pests/Pages/delia-brassicae.aspx

    Hiline

    ReplyDelete
  8. Meil mere ääres tundub kahjureid olema vähem kui mujal (soolane õhk ei meeldi?), aga seda mäletan küll, et ristõieliste (kapsa, lillkapsa) kasvatamine vanaemal korduvatest katsetest hoolimata ei õnnestunud, kogu aeg pandi nahka.

    ReplyDelete
  9. Nii kurb :( Mina täitsa loobusin kapsaste kasvatamisest. Iga aasta on mingi jama olnud- kas süüakse juba mõne lehega taimehakatis auguliseks või siis päev enne planeeritud viljakorjet näritakse läbi (nii juhtus nende püramiidjate tippkapsastega mullu. NIIII ilusad olid ja samuti ühe ööga tehti puhas töö).

    ReplyDelete
  10. Kui eesmärgiks on peakapsast kasvatada, siis enamasti lepitakse sellega, et täiesti ilma mürgita ei saa. Minu praktikas on ühest juure kastmiskorrast piisanud - aeg on käes, kui mõni kapsataim hakkab veidi sinakaks tõmbuma. Jälgima peab väga hoolega. Muidu aga soovitatakse panna ümber juurekaela mingi lai pappkrae, et siis ei pääsevat selle pinnale munetud vaglad juure kallale. Või vähemalt võib kergemini märgata, et kapsakärbes toimetamas. Ise ei ole proovinud. Saarel olevat olnud kapsapõllud rohkem mere lähedal ja kasteti mereveega - muud vett lihtsalt ei olnud nii palju. Usuti et ka kahjurite vastu hea aga võibolla niisama usk, lagedal tuule käes peaks kahjureid niikuinii vähem olema. Sel ajal kui mina saarel toimetasin, enam neid suuri kapsapõldusid ei olnud.

    ReplyDelete
  11. Vahest ikka juhtub! Elu on ju me ümber.

    ReplyDelete
  12. Ma tean, et mürgitatakse. Mida ilusamad kapsad, seda rohkem seda neis on. Ja seepärast ma neid lill-, spargel jt paremaid kapsaid vähemalt mõned pead oleksin igal aastal tahtnud oma aiast ilma mürgita kätte saada. Ma olen isegi midagi soolveega kunagi kastnud, aga olid need kapsad v. porgandid, enam ei mäletagi. Tegin sellise paraja supisoola lahuse, algul kartsin küll, et soolan kogu oma maa ära, aga ei juhtunud midagi hirmsat. Ilmselt peaks kasutama peale taimede istutamise selle kärbse lendamise ajaks ka katteloori.

    ReplyDelete
  13. Väga-väga ilus aed. Seal viibiks tundide viisi. Lahke ja armas pererahvas, kelle juures on alati huvitav viibida. Edu ja õnne ikka teile!

    ReplyDelete