Wednesday, June 6, 2012

KUIDAS LIBLIKAS LENDAB

 Ikka õielt õiele, avastades iga päev midagi uut.
Rapuntsel, vana nimega kuradiküüs (Phyteuma ovatum)
 Ta ei oska otsustada, kas näärmeka jänesekapsa (Oxalis adenophylla) sordil `Purple Heart`, on ilusamad õied või lehed
  lenneldes märkab liblikas, et õitsemas on karatau lauk (Allium karataviense) `Ivory Queen`
 ja rõõmustab kahe varase kaukaasia päritolu varase liilia hea tervise üle.
Kesselringi liilia (Lilium kesselringianum)
 ja szovitsi liilia (L.szovitsianum)
 edasi liikudes leiab ta äkki linnulapse huvitava pelgupaiga
 Ta tunneb suurt rõõmu, et ühegi kahjustuseta on talvitunud nii noorukesed musani abeliad (Abelia mosanensis)
 kui teravalehine diervilla (Diervilla sessilifolia) `Cool splash)
 näeb, et soojas, kaitstud kohas on õitsemist lõpetamas Meieri sirel (Syringa meyeri) `Palibin`. Tema noored oksad ei jõua peale ränki vihmahooge enam raskeid õisikuid üles tõsta. Jahedamas, tuultele avatud kohas kasvav teine põõsas aga pole veel õitsemist alustanudki.
 Kunagi taludes nii populaarne hariliku lodjapuu (Viburnum opulus) sort `Roseum`, on tänaseks paljude aiapidajate jaoks vajunud täielikku unustusse. Liblikas arvab, et tema rohekasvalged "lumepallid" on väärt kaunistama igat aeda ka tänapäeval.
 Ka kontpuudel on hämmastavalt kaunid õied.
 Et kaugemale näha, võtab liblikas vahetevahel hiigel-tulilinnu kuju. Siit ülalt näeb ta, et pardipaar ongi  suure tiigi omastanud endale hommikukümblusteks ja et aeda on tekkinud üsna jultunud jänestepaar. Vaid rebane uitab ikka üksi ringi
Veel märkab ja ohkab ta, et peale vihmanädala on umbrohi hakanud kasvama ülihelikiirusega, heinamaa aga üritab oma kasvuga edestada valguse kiirust. Kõige olulisem sündmus aias on, et tasapisi avavad oma õisi ka keskmisekasvulised ja kõrged aediirised, aga tänaseks on puhkenud vaid need, kes on õitsenud juba ka eelmistel aastate ja kelle portreed on juba jäädvustatud.

12 comments:

  1. Rapuntsel, jänesekapsas, diervilla ja liiliad on imelised. Kui palju kaunist leidub taimeriigis!

    ReplyDelete
  2. Lõunamaal on loodus ikka eespool. Meil paljud, nagu lodjapuu, alles lubavad. Diervillea on vahva :)

    ReplyDelete
  3. Oi sa taevas! Tulilind tekitab väga hea tunde...kohe päris.
    Ja milline jänesekapsas, ise nii tilluke aga kaunis.

    ReplyDelete
  4. nii armas lugu ja ilusad fotod ...:) Hea lugeda sinu pajatusi...ja taimmede liigi ja sordinimesid!

    ReplyDelete
  5. Tulilind leidis väärika kodu. Ta on seal õnnelik.
    Roseumi pisikese pojukese leidsin tütre aia uhke põõsa alt. Paar aastat vireles. Sel aastal viskas kasvu.

    ReplyDelete
  6. Oh mis tore on olla liblikas, kõike ta näeb! :) Loodan, et linnupojuke varsti oma tegemisi julges tegema minna, ta pisike ikka nii hirmunud olemisega.

    ReplyDelete
  7. M6nus ja ilus lugu!
    Alles imetlesin Puhjas yht lumepallip66sast ja m6tlesin, et linna peene rahva jaoks on see nyyd liiga r22bakas, raagub alt ja yldse. Ka taimede valikul arvestatakse moode, nad on ju aksessuaar.

    ReplyDelete
  8. Armas lend imekaunis maailmas. Põnev meile, kaasa lennata :)

    ReplyDelete
  9. Vaat, mis nemad lindudega seal teevad, annavad uhke sulestiku ja kui vaja ka eksootilise varjupaiga:)

    Mida väiksema õiega liilia, seda rohkem ta mulle meeldib, huvitav küll!

    ReplyDelete
  10. Jaa, ilus aeg on. Kõik õitseb ja tärkab. Nägin eila ühes aias kaugemal on sirel puuks kujundatud, täitsa huvitav pilt oli. Tegelikult tahaks pilti teha, aga siis peaks kellegilt vist nõu ikka küsima. Samas mis üle aia paistab ju ei tohiks "autorikaitse" alla veel vist käija. Googliga oli mingil ajal sama teema.
    Aga see lumepall on tegelikult tõesti viimasel ajal vähese võitu tähelepanu saanud. Eks nüüd tuleb ju palju uut peale. Samas on lumepall ju järeleproovitud ja kindel valik ning ilus ka.

    ReplyDelete
  11. Oh, mis nimi sellele kuradiküünele antud, saksa keeles ju ka Hallers Teufelskralle, nad peavad seda Grimmide muinasjutu rapuntseli taimeks hoopis kas rapuntseli kellukest (Campanula rapunculus, juured ja noored lehed söödavad) või oma Feldsalat´i (Valerianella locusta). Itaallased aga seda Phyteuma ovatum sün.Phyteuma halleri, mida kutsuvad raperonzolo´ks (rapuntsel), arvata, et Grimmid selle järgi panidki oma pikajuukselisele kangelasele nime. Piemonte provintsis aga, kus seda Rapuntslit kasvatadakse söögitaimena, ka ajucca´ks.
    Muideks tema lehtedest tehtud road täitsa maitsvad, meil Tartus kasvatati ka rohkem söögitaimena vasikaliha täidiseks või omletis. Teadsin ajucca nime all, alles kümmekond a. tagasi sain õige nime teada.

    ReplyDelete
  12. Nii tore, et liblikas just harvemnähtud taimede kaudu oma marsruudi seadis. No ja et liiliad ka teele jäid.
    Lumepall võib väga ilus olla, kui talle sobiv koht on. Ebapopulaarsuse põhjuseks on muidugi mood, aga vast ka ta mõningane laiutamine ja lamanduma kippumine. Endal jäi sõbranna lahke istiku pakkumine kasutamata, kui ta põõsa hästi uhked suured pallid pärast vihma üsna maha vajunud olid. Põõsas lauspäikeses, aga mul ju midagi sarnast pakkuda ei ole. Kui midagi, siis võis olla mõningane ületoitumine sel põõsal.

    ReplyDelete