Iiriste perekonnast on välja tõstetud omaette perekonnaks kõik sibul-ja mugulsibuliirised ning need moodustavad nüüd omaette perekonnad ja kannavad nad samuti veidi teistsuguseid ladinakeelseid nimetusi, eestikeelsed nimed on aga seni jäänud samaks.
Iiriste hulka kuuluvad nüüd vaid juurpüsikud ja jaotatakse nad kõige lihtsamalt habemega ja habemeta iiristeks. Kõige tüüpilisem habemega iiris, keda teavad vist kõik lillesõbrad, on aediiris. Kuid habemega iiriseid, kes oleksid meil võimelised kasvama, on rohkem.
Neist üks ongi kahkjas iiris (Iris pallida). Tema looduslikud leiukohad on Horvaatias, rahvakeeles nimetatakse teda ka dalmaatsia iiriseks või armsaks/magusaks (Sweet iris) iiriseks. Liigil on pikad tumerohelised mõõkjad lehed, väga hea lõhn ja aediirise õiele sarnanevad õied. Kahkja iirise sordiaretusega ei tegelda. Kuid 1937.aastal uuris teda J.Harrison ja tegi tast kolm väga huvitavat kirjulehelist vormi. Ühel neist on lehed rohelise-valgekirjud (I.pallida argenteo-marginata), teisel rohelise-kuldsekirjud (I.pallida aureo-marginata). Minul neid veel hetkel pole, aga sügiseks on nad saabumas. Kes Tartu Bot.aeda külastab, võib neid praegu veel õitsemas näha.
Kolmandale vormile andis sordiaretaja nimeks `Zebra` tuntakse teda ka kui I.pallida variegata. Tema lehvikus on nii rohelised, valged kui kuldsed lehed.
`Zebra` efektne lehestik
ka tema õienupu värvused on imeilusad
õievärvus on fotol õige, selline violetjassinine ta ongi. Suurus vastab tal vanemate aediiriste omale. Kroonlehed on tekstuurilt võrdlemisi õhukesed, õrnakesed, kuid tuules nad siiski loperdama ei tiku, vaid väga tugev tuul suudab seda teha.
Lõhna ma kahjuks edasi anda ei oska. Nii nagu aediiristelgi pole see mingi konkreetne aroom, vaid terve lõhnabukett, kust võib paljugi aimata:). Tahtsin teda pildistada ka tervenisti, aga praegu kasvab ta aias aediiriste kõrval ning nende õied ei lase teda mingist suunast niimoodi pildistada, et oleks ka aru saada, milline õis millisele sordile kuulub.
Lehed on omaette vaatamisväärsus.Mõni aasta tagasi ostsin ka Kähri käest,kuid minul ei jõudnudki õitsema minna,enne läks välja ja uut ei ole muretsenud-ju talle minu juures ei meeldi!
ReplyDeleteKust kohast Sa seda kõike tead?
ReplyDeleteInfoallikaid on ju palju ja mõnel perekonnal hoian silma hoolsamalt peal kui teistel. Mul on tellitud AIS iiriste bülletään, klassifikatsiooni muutused ja igasugu uued õnnestumised (eri liikide ristamised, auhindamised jpm) ilmuvad seal koheselt. Aretajate nimed, aretusaastad, aretusvanemad on olemas AIS registrites, mõned (kes pole USAS registreeritud) ka Inglise omades. Kuidas iiris end meil ülal peab, õie suurus, õitsemisaeg, talvekindlus jne näen oma aias. Kui vaatan mitu aastat, oskan ka midagi sellekohast öelda.
ReplyDeleteIirisesõber, selle vea parandame kohe ära, ühe korra järgi ei saa midagi otsustada.
No nii, kui oled endale ühe värgi selgeks teinud, võetakse kätte ja tehakse mitu uut värki :)
ReplyDeleteAga muidu suured tänud, väga selge jutt õpilasele Tsiil :)
Need kirju lehega iirised TBA-s hakkasid jah kohe silma ja õis on ka kena. Kõik kolm tooni koos on huvitav aga ainult kollasega või valgega pole sugugi halvemad.
ReplyDeletelehed on imelised! ja see nupu värv on kaaa väga ilus!
ReplyDelete