Jõgi hakkab mingitmoodi vastama mu ettekujutustele. Mõnes kohas voolab ja lainetab ta päris kenasti, aga temas on ka üks väga suur koolmekoht. See pole küll tühi, kuid siberi iiriste uued sordid võtavad kosumiseks, kasvamiseks ja puhmiku moodustamiseks hoopis rohkem aega kui vanemad sordid. Sombuse ilma fotol loomulikult ei paista, et ka neil madalatel taimedel on õienupud peal. Õitseda ma neil tänavu siiski ei lase. Niipea, kui ma õie ära näen, lõikan õievarre maha.
Üldiselt on need jõevood ja lainetused päris rahulikud, kuid päris lähte juurde tekkis miskipärast kosetaoline moodustis. Ma olen kord juba kirjutanud, et kui ma eiran enda loodud reegleid enda aia ja taimede tarvis, saan ma oma vitsad üsna ruttu kätte. Kuna meil on tegemist viljakate liivsavimuldadega, olen ma loobunud kevadel püsikutele lämmastikväetiste andmisest. Tänavu otsustasin pisikestele taimehakatistele siiski anda väikese dopingu raskest talvest ja kevadest ülesaamiseks. Ka eelmine suvi polnud oma kuivuse ja kuumaga taimehakatistele mingi meelakkumine. Mul oli lausa tegu nende hingeshoidmisega.
Kuna mu väetiselahu jäi järgi, mõtlesin, et kui ma juba siin nende siberlastega tegelen, olgu siis neil kõigil oma elus üks hea päev ja väetist said ka suuremad ja vanemad puhmikud. Siberlastega ei juhtunud midagi hullu, aga niigi jõulise kasvuga sibtosad reageerisid sellele üsna pahasti. Nii väetis kui pidevad vihmahood kasvatasid paari sordi varred pikemaks kui mina ja esimese tuulega ülisuuri 18-19cm diameetriga kümneid õisi kandvad varred enam püsti seista ei suutnud. Ma olen neist enamuse juba ära lõiganud, laiali olid nad kõigis suundades. Kõigepealt kannatas tänu lämmastikule siis nende seisukindlus. Jääb vaid loota, et vähemalt talvekindlusele mu heategu halvasti ei mõju, sest siiani on neile sobinud nii 1,5 m hanged kui tänavune üsna õhukese lumekihiga -30C pikk pakane ja kasvukõrgus on seni olnud ka normaalne. Üle 1,5 m kõrgusel asuvaid õisi peaks hakkama redelilt vaatama, sest nad pole ju mingid allapoole rippuvad kellukesed, vaid korraliku alustassi mõõtu lamedad ülespoole vaatavad laialt avatud õied.
Kauem kohal olnud siberlased tunnevad end tänavuste ilmadega hästi. Eelmise aasta noored kasvatavad küll lehti, aga kasvukõrgusega neil päris rahule jääda ei saa. Ja on selge, et halvemini peavad end ülal just heledad- valged, helekollased ja roosad- sordid, kuigi ega ka nende kallal väga norida ei või.
Täna varahommikul kella 5 paiku äratas mind kohutav mürin. See polnud äike. Taevast tuli alla tõeline vihmamüür nii, et nähtavus oli 0. Sain aimu, mida tähendaks vist Niagaara kõrval seismine:). Päev pole ka vee poolest kitsi olnud. Igale pooletunnisele pausile järgneb tunnine sadu. Kuskil eemal müristas ka.
Täiendus. Muide, alles hilja õhtul avastasin, et täna oli seitsmemagajapäev, mis tähendab, et sadu jätkub veel vähemalt seitsmeks päevaks.
Vägevad vihmad on jah. Õnneks meie kandis on nad ikkagi mõõdukad, maapind ei lirtsu ja päikest saab ka
ReplyDeleteVat mina alles mõtlen, et mismoodi oleks kõige parem väetada, ja kas seda üldse vaja on
Kaaliumit on küll vaja minu aeda
Mina ka mõtlesin, et paneks tiba väetist, just vähema lämmastikuga mikroelementidega täisväetist, sest meie maa vajab lisaks boori ja mangaani, noh kilone kotike läks õuna- ja ploomipuudele, lilledele mõeldud seisab senini puutumata. Kuna lilled pole mitmel aastal tuha- ega kompostikübetki saanud, kahtlustasingi, et pojengide pikad peened varred võivad olla just mikroelementide puudusest, aga kes teab. Osa siberlasi on ka tavalisest kõrgemaks kasvanud ja õied nagu alustassid.
ReplyDeleteAga kuidas sinu vesiroosid ja lootos?
Sain ka mingid vesiroosi väetisetabletid, Gro-Power Fertilizer Flower Formula, aga ei oska kuidagi neid vesiroosi juurte alla mulda susata, ilma ise vette ronimata.
Ma olen vaadanud poes, et väga head oleks lämmastikuta väetistest need kaktuseväetised, mida ma kindlasti kaktustele ei pane. Neil on ilma väetamatagi hea olla. Tean ammu, et nii kui kasutan selliseid, kus tiba lämmastikku sees, teen taimedele ainult halba, venivad ilmaaegu pikaks ja muutuvad lohmakaks. Sel aastal panen iiristele küll kondijahu, aga ise tead, mis jama selle saamisega on. Keegi kuskil mainis, et mingi muruväetises koostises olla ka kondijahu, aga ma pole seda uurinud.
ReplyDeleteVesiroosidel pole viga, õied on ehk väiksemad kui eelmisel aastal, aga eks see vesi on ju jahedapoolne, ööd on siiani ju täitsa külmad olnud ja mu vesi ka veel suht vaene. Mul on ka vesirooside väetamise tabletid, aga kedagi praegu sinna külma vette saata pole isu. Lootos ilmselt talve üle ei elanud, aga pole ka saanud seda kasti üle vaadata, et mis seal tegelikult toimub, äkki on mõni pung elus ja oleks vaja kõrgemale tõsta.
oh ja ah ! ausalt.
ReplyDeleteaga kustkohast kondijahu saab, ma otsin juba tükk aega taga..
mikroelemente ja mineraale on hästi palju sellises asjas nagu rock-dust - eesti keeli siis kivijahu vmt. seda kasutavad lombitagused aednikud päris usinasti, kuid ka saksamaal olla teist saada. samas eestist pole leidnud. kuna seda peaks minema suhteliselt suur kogus - ca 1 kg 2m2 kohta, siis telllida on mõttetult kallis. olen oma peenardesse küll seganud looduskivi plaatimisel tekkinud kivitolmu, kuid seda on vähe. kui kellelegi on kusagil graniiditöökojas vmt tutvusi, siis saaks sealt ehk seda kivitolmu.
ReplyDeleteEee... mitte graniidijahu, minu arust see rock-dust on ikka lubjakivist, meilt võiks saada siis nendelt, kus töödeldakse paekivi ja dolomiiti. Dolomiidijahu sain kunagi nõuka ajal, aga kahjuks see otsas.
ReplyDeleteHeh, sel aastal sääsed mingit erilist tõugu - ei tee neile ei tuul ega päikesekuumus miskit, koera magamisruumis ööpäev läbi sääsepeletaja töös, et nad bernal nina ja käppi nahka ei pistaks, kahju, et seda sääsepeletajat patareitoitel kusagil saada ei ole.
Sinine värv omm ikka illus! Peab tõdema. Kunagi oli aeg, kui ei mõistnud..ei saanud aru. Oi kui tore on õppida.
ReplyDeleteLugesin ka seda kondijahu jama - eurodirektiivid on nõuka omadest ikka hulga jaburamad, et kondijahu lilledele panna, peab mingi eriluba olema, et äkki paned söödavatele taimedele ja jääd hullulehma tõppe, aga kui seda kondipuru vorstisse (nt. Rakvere suitsuvorstid ongi puha kondipuru ja kõõlused) topitakse, on OK! :D
ReplyDeleteAga just sain kirja - need india lootosed - Nelumbo nucifera kasvavad isegi venemaal Amuuri jões ja Volga mõnes lisajões, kantud vene punasesse raamatusse.
tsoon 4-9, tähtis nad panna nii sügavale, et ei külmuks, meil siis võibki kasvama panna 1m sügavusse. Piiteri tuttav tellis sel aastal ka oma datsa tiiki mõned usa´st. Kasvama pidid hakkama juba 15 kraadise veega, aga tahavad normaalseks kasvuks vähemalt 20 ja üle. Soovitas panna kohta kuhu päike paistab kõige rohkem, minul siis lõunakalda astangutele, siin juba enamus vesiroose õitseb, põhjakalda omadel pole veel nuppegi näha. Ainult mul kuri kahtlus, et see suur ja raske vesiroosi korv, mille teilt sain, võis just minu lootose otsa sattuda.
Väga ilus jõgi veetaimedega, tumedam pinnakate paneb piirid maha. Õied sobivad liblikateks küll kuni neid veel väga tihedalt ei ole. Head liblikad, ei nõua nõgeseistandikku oma rööviku-eluks.
ReplyDeleteHiline, see rockdust on ikka kas basaltkivimid või graniit. ausalt. jahvatatakse jääajast pärit kivimeid, kaljut, kruusa.. eriti hea ongi vanad kaljud, mis vulkaanilist päritolu.
ReplyDeletenad küll ütlevad, et hädapärast võib kasutada ka lubjakive, sealh dolomiiti, aga need on mineraalide poolest palju vaesemad + teevad pinnase aluselisemaks.
Vulkaaniline kivim on jah väga mineraaliderikas, tõin ise ka sealt 10 kg natuke jämedamat tigude tõrjeks, raputades seda lillepuhmastesse ja salatipeenrasse, mõjus igatepidi taimedele hästi, aga väetamiseks paki (o,5 kg) Gesteinsstaub´i, mis iganes see peaaegu must pulber on, panin ainult kasvukasse, tibake veel alles.
ReplyDeleteAga minule soovitati graniidijahu ja -sõelmeid panna sillutusplaatide vahele, et umbrohi ei kasvaks, seda müügis ka soomes samaks kasutuseks.
meil sajab ka. ja külllllm on. rohin täna aiamaad. isegi umbrohi pole kasvanud, kultuurtaimedest rääkimata.
ReplyDeletelähen nüüd kolmandat korda porgandit külvama, Sinu kaunis sinine jõgi silmis kaasas. :)
Ooo, see tumesinine on ikka väga, väga ilus värv. Selline karge ja värskendav, kohe ongi nagu jõgi.
ReplyDeleteEks need euroreeglid ole paljuski meie laiskade ametnike teene ka. Ega tegelikult neid kõiki euronorme ka pea 1:1-le ülevõtma. Mul oli siin eelmine aasta ühe sõbraga sellest juttu ja ta rääkis, et üks piimatootja "madistas" siin kohalike ametnikega ja lõpuks visaks üle ja saatis kuhugi Brüsseli kanti kirja. ja olid tulnud isegi seal ametnikud kohale ja kiitnud, et oi kui korras ja puha, et neil seal kandis küll nii puhas ja hügieeniline pole. Ja saigi nii omale vajalikud paberid kätte. Aga meie ametnikud olid vihast siniseks läinud, aga midagi teha ka ju ei saa. kuradi lihtne on võtta lihtsalt säädused ja need ümberkirjutada eesti keelde. Aga vot oma peaga mõtlemine ja uurimine, et mis oleks mõtekas ja mis mitte, see on juba keerulisem. prraegu käib ju suht sarnane "tants" selle õlle müümise kohta. Samas ümbruskonna riikides sellega probleemi pole. Aga näe meil ametnikud õtlevad, et keelatud pole, aga ka lubatud pole, seega keelame ise ikkagi ära. Mul hea nimetus selliste ametnike kohta, rahvavaenlased sellised. Õnneks kõik sellised ei ole.
Oi nüüd läks kuidagi jutt kurjaks. Aga see sinine värv, no on ikka ilusad küll.