`Coral Charm`. Täiesti enneolematute värviüleminekutega uus pojeng. Keskpäeval on temas lisaks tume-ja heleroosale, valgele ja kollasele veidi ka hõõguvat oranzhi. Kui ta mulle eelmisel aastal kingiti, ei teinud ma küll kõverat nägu, aga, et pojeng, siis üsna ükskõikseks jäin ma küll ja seda suurem on mu tänane rõõm. Puhmakesel on vaid kolm vart, nupp oli ka üsna pisike, aga särav õis paistab üle aia kui majakas. Kui ta kord mitmekümne õiega end näitab, võib see alles vaatepilt küll olla.
Aediiristeni ma täna ei jõudnud, ka esimeste siberlasteni mitte. Niipalju heitsin küll aiale pilku peale, et veenduda, kas kõik, kes maas olid, on ikka omal kohal või on eilne maru nad taevastesse kõrgustesse või teisele poole maakera lennutanud. Kui siiani võis öelda, et iirised on seisukindlad, siis täna olen ma kindel, et nad on ka tormikindlad. Vaid üks vars oli maha murdunud, mõned rasked vett täis õievarred ka pisut kooldunud, aga enamus sorte seisavad püsti kui tikud. Samas lähedal naabritel on aga pooled puud murdunud ja kõik teed paksult oksi täis. Meist tuiskas õnneks tuul takistamatult üle, väänas ta puid, mis väänas, kõik on ilusti omal kohal edasi.
Imelikud on need ilmaelutrikid küll. Sealsamas paistab kõrvetav päike, mõne tunni pärast kukub temperatuur suure kolinaga, siis kallab kui kosest, seejärel on päral ka tuuseldav tuul ja kui ilmal sest kõigest küll saab, saabub jälle täielik vaikus ja päike kõrvetab nagu polekski vahepeal miskit olnud.
Kui ma hommikuti ärkan ja paistab päike, õhkan, et oh kui ilus ilm täna tuleb.
Kui sajab vihma, õhkan samamoodi, et mõtle kui hea ilm, kastab kogu aia ja üle tüki aja saab ka aimu, mis elamises seespool sünnib.
Kui aga marutab, ei oska seisukohta võtta, mismoodi siis õhkama peaks. Kui ma teaksin, et see tuul aiast sääsed, lehetäid, sipelgad, maakirbud, juureussid ja muud satikad-mardikad minema lennutaks, võiks ju mõelda, et parim, mis üleüldse olla saab. Aga ma pole selles üleüldse kindel, sest täna õhtul olid vähemalt sääsed jälle platsis ja heledaid kibuvitsu matsutasid suure isuga mingid suured mardikad.
Mul ka Coral Charm tegi esimest aastat 3 õievart. Ootan põnevusega, millal avanevad. Me siin põhjas ikka teist ajast maas natuke. Ja marutas meilgi - oi kuidas marutas. Aga mulle tormid meeldivad - ma nautisin täiega - sest soe oli. Ja kohe tunda oli, kuidas õhu puhtaks lõi :)
ReplyDeleteMinu meelest me ei leppinud kokku. Mul ka üks kahest tavalisest rohtsest pojengist on just Coral Charm :)
ReplyDeletemeie aias jättis ka torm kõik püsti ja alles. aga oli ikka maru küll!
ReplyDeleteIlus jutt.
ReplyDeleteIlm nii muutuv, siis igale ühele midagi meelepärast. Me oleme kõik väga erinevad. Näiteks mulle pole kunagi tormise mere ääres meeldinud olla, turvatunne kaob. Ka kodus muutun rahutuks ja ei saa kuskil asu.
Aga peame leppima kõigega, vastuhakk teeb vaid endale liiga.
Üks küsimus....kas noorel pojengil peaks õiekese kohe ära võtma, et teda säästa?
Sellest ajast kui maale kolisin, või on see hoopis sinu mõju :), suhtun ilmastikku leebemalt. Õnneks pole ka kahenädalast sadu olnud.
ReplyDeleteKui alguses tundus Põhhmäel väga tuuline, siis nüüd olen tuulega rahul, ma saan rahus õues toimetada, sääski ja kihulasi pole.
Pojengide suhtes olin üsna külmakõhuline kuni botaanikaaia kollektsiooni õitsemist nägin ja siis mõned suvepäevad sinu juures ja olengi ära tinistet.
Fantastiline foto! Millised värvid ja varjundid, väga väga ilus
seda coral charmi on mul igatahes vaja! kuhu ma ta panen, seda ma ei tea....
ReplyDeleteMa pean vist sinult seda Coral Charmi pilti paluma...meil on ta müügis, aga kuna soomlastelt saadud pildil võiks ka korallivärvi plönn olla, siis inimesed teda lihtsalt ei märka. Mul endal veel ei õitse.
ReplyDeleteVõlutud, sõnu pole, kroonlehed nagu õrnad linnusuled ja see värv.
ReplyDeleteTorm oli tohutu, tahtis õuepealt minema puhuda, nüüd kõik lehetutte täis. Lilledest sai kõige rohkem kannatada iirisepuhm, selle surus lausa vastu maad
Ma võtan kõigil noortel, pojengidel ja ka iiristel õied kohe peale puhkemist maha.
ReplyDeleteVägev maru oli jah, meil siin Pirita metsas murdis ka puid jällegista. Osa jälle teeraja peal nii, et vaja jälle üle ronida või uus rada tallata. Viimasel ajal on seda liialt palju, mitte, et ma ringi käija ei jaksaks, aga liiga metsast on kahju. Seda ju keegi ära ei korista ja siis on ka kahjurid kohal.
ReplyDeleteMulle isegi vahel sellised tugevad tuuled vahelduseks meeldivad, aga kui koguaeg selline tugev tuul on siis ei taha. Mulle meeldib tegelikult äike, imelik küll, aga miski seal võlub. Eriti kui saab kusagilt kõrgemalt kaeda.
Aga äikese torm on küll kasulik, see laeb õhu täis negatiivseid ioone ja kui siis sajab omastavad taimed sellega rikastatud vett palju paremini. Sellepärast ka kevadel pärast esimest äikest korraga loodus tärkabki. Oo ioonid, ioonid. Õhk onju endal ka siis parem hingata. Nii, et kui tuleb äikese torm, siis rõõmusta negatiivsete ioonide üle. Aga tegelikult on meil siin hea elada. On päikest, on äikest, aga paljud peavad leppima üksluise kõrbega või "igavese talvega". Aga meila on kaheksa aastaaega.