ILUS PÄEV OLI

Pühapäeval, 01. juunil käisime külas. Meie väikesel sõpruskonnal, keda omavahel kutsume kiiksuklubiks, on igal aastal tavaks paar korda koguneda erinevates aedades. Sel aastal otsustasime alustada Võhmast, Riho Terase juurest.
Aeda sisenedes tervitasid meid suurte, vanade paplite kännud, kus kasvasid kannikesed.
Päev algas nagu tavaks, väikese kohvi ja tervitustega. Peale pikka talve on aiarahva jällenägemisrõõm alati suur.
Seejärel siirdusime tutvuma aiaga - ikkagi huvitav, mis on aja jooksul muutunud, kuidas aed ja taimed edenevad, milliseid põnevaid taimi juurde saadud.
Peremees ees, liikusime turbaaia poole, kuhu on istutatud meie põhilisi rabataimi. Turbaaed muutub tasapisi niiduaiaks. Et niidu-ja alpitaimede õiekesed on väikesed ja väga kaugele ei paista, oli Riho nende vahele värvirõõmuks istutanud erinevaid tulbisorte.
Esimene ringkäik aias lõppenud, kogunesime suure tamme alla villu. Need vestlused, millega keegi tegelenud on, on alati väga huvitavad. Väike kook ja kohv ja siis uuesti juba väiksemate gruppidena aeda - alati on ju midagi avastada, millele ehk ühise ringkäigu ajal ei jõuagi tähelepanu pöörata.
Uuesti kogunedes rääkis Riho priimulaperekonnasisestest rahvusvahelise klassifikatsiooni muutustest.
Oleme ka varem mõnikord korraldanud antud aias kasvavate taimede tundmise kohta omavahelisi viktoriine. Seekord vastasime Räpina kooli õpilastele esitatud küsimustele. Kui koolilaste parim tulemus oli olnud 4 punkti, siis meie kõik suutsime ikkagi 19 võimalikust üle 10 punkti saada.
Ja ikka jälle taimedele lähemale. Suureks üllatajaks meie jaoks olid selles aias kasvavat 2 tatari kuslapuu sorti, millede nimesid kahjuks keegi öelda ei osanud, sest nad olid kasvanud selles aias juba varem, eelmise peremehe ajal. Aga nii kõrgeid puid, õigemini põõsaid, ei olnud varem näinud ka botaanikaaia sõbrad.
Päeva lõpuks pakkus Riho väga emotsionaalse videoshow aia aastaringist.
Ilus päev oli.