Harilikul kuusel (Picea abies) on tänu tema laiale areaalile üsna palju vorme ja mitmeid teisendeid. Neid rühmitatakse kõrguse, kasvukuju, käbide ja teiste tunnuste järgi. Väga omapärane on hariliku kuuse vorm "Acrocona" (Picea abies "Acrocona). Emapuu leiti 1890.aastal Rootsist Uppsalast. Eriliseks teevad selle kuuse laipüramiidjas ebakorrapärane kasvukuju, suhteliselt madal kasv ja ebakäbide olemasolu. Ta kasvab kuni 3 m kõrguseks ja umbes 3,6 m laiuseks. Juurdekasv aastas on umbes 10-15 cm. "Acrocona" on väga talve-ja tuulekindel, kasvutsoon 3-8. Kirjanduse andmeil kartvat ta küll kevadisi hiliskülmi, kuid meie aias ei ole tal 15 aasta jooksul mingeid kahjustusi esinenud.
Kevaditi on teda vaadates niisugune tunne, et keegi on segi ajanud jõulud ja peatselt saabuva jaanipäeva ning püüdnud teda ehtida kuumaasikatega. Tegelikult on need helepunased moodustised ebakäbide algmed, mis tal kasvavad võrsete tippu.
Noorte kasvude avanedes näeb puu eriti uhke välja, sest suuremaks kasvanud ja lillakaks muutunud ebakäbisid ehivad noorte võrsete helerohelised pehmed kraed.
"Acrocona" vajab palju valgust ning soovitatav kasvukoht peaks saama päevas vähemalt 6 t päikesepaistet. Tema väga ebakorrapärase võra tõttu, kus osa oksi on rippuvad, osa teravnurga all tõusvad ning risti-rästi kasvavad, sobib ta suurepäraseks soolopuuks. Oma veidra kasvukuju ja justkui lohakalt laialipillutatud okste tõttu on ta kummaliselt inetu, samas võluvalt kaunis puu.
Teine armas hariliku kuuse vorm "Minutifolia" (Picea abies "Minutifolia" syn. Picea abies var.minutifolia) on tiheda laikoonusja kuhikja võraga kääbuspuu. Vorm on leitud 1923. a. Hollandis. Oksad on tal lühikesed, peened. Puu aastane juurdekasv on 1-3 cm. Meie 20 aastane puu on praegu umbes 1,7 m kõrgune. Eriliseks teevad selle kuuse väga lühikesed, tervnurga all ettepoole suunatud okkad. Puuke oleks nagu hoolsa juuksuri käe all saanud endale omapärase lühikese soengu. Meie eksemplari okaste pikkuseks on 0,2 cm.
Noored kasvud.
Kevaditi on teda vaadates niisugune tunne, et keegi on segi ajanud jõulud ja peatselt saabuva jaanipäeva ning püüdnud teda ehtida kuumaasikatega. Tegelikult on need helepunased moodustised ebakäbide algmed, mis tal kasvavad võrsete tippu.
Noorte kasvude avanedes näeb puu eriti uhke välja, sest suuremaks kasvanud ja lillakaks muutunud ebakäbisid ehivad noorte võrsete helerohelised pehmed kraed.
"Acrocona" vajab palju valgust ning soovitatav kasvukoht peaks saama päevas vähemalt 6 t päikesepaistet. Tema väga ebakorrapärase võra tõttu, kus osa oksi on rippuvad, osa teravnurga all tõusvad ning risti-rästi kasvavad, sobib ta suurepäraseks soolopuuks. Oma veidra kasvukuju ja justkui lohakalt laialipillutatud okste tõttu on ta kummaliselt inetu, samas võluvalt kaunis puu.
Teine armas hariliku kuuse vorm "Minutifolia" (Picea abies "Minutifolia" syn. Picea abies var.minutifolia) on tiheda laikoonusja kuhikja võraga kääbuspuu. Vorm on leitud 1923. a. Hollandis. Oksad on tal lühikesed, peened. Puu aastane juurdekasv on 1-3 cm. Meie 20 aastane puu on praegu umbes 1,7 m kõrgune. Eriliseks teevad selle kuuse väga lühikesed, tervnurga all ettepoole suunatud okkad. Puuke oleks nagu hoolsa juuksuri käe all saanud endale omapärase lühikese soengu. Meie eksemplari okaste pikkuseks on 0,2 cm.
Noored kasvud.
No comments:
Post a Comment