1000

Avastasin just hetk tagasi, et mu blogi on külastatud üle 1000 korra.
See on hämmastav, sest hakkasin teda pidama 1,5 kuud tagasi iseenda jaoks aiapäevikuna. Päris päevikut temast pole aga siiani kujunenud. Nii palju õisi puhkeb korraga, et ikkagi peab tegema valiku, millest kirjutada. Pole postitusi puude puhkevatest pungadest, lehtedest, varakevadistest lilledest, põnevatest vähemlevinud püsikutest, sirelitest, ebajasmiinidest ja paljust muust.
Aia inventeerimise ajal olen küll palju pildistanud, korrastanud taimede nimekirju, kirjutada aga kõigest ei jõua. Aeg ruttab alati minust mõne sammu eespool.
Olen tahtnud oma kirjatükkidega abiks olla ka lastele. Mu noorem tütar on mulle mitu korda öelnud, et peaksin tegema aiaplaani. Ta on siin mõned korrad päris hätta jäänud, kui on pidanud mõnd puud või põõsast tutvustama. Aga see aiaplaani tegemine oleks ikka päris hull ülesanne. Aed muutub ju pidevalt, sest aeg-ajalt on ikka midagi vaja ümber või juurde istutada. Pidevalt tekib uus taimi juurde ja eks need uued leiavad ju kasvukoha olemasolevate vahele, mõnikord ka asemele. Praegu tekitame isegi uusi aiaosi juurde ja mõni vanem osa on vaja juba ümber teha. Kavas on veel sel aastal korrastada hostade asuala. Seda plaani peaksin ma siis küll iga kuu ümber tegema. Mõtlesin, et kui kõik taimed on ükskord pildistatud ja nimed juures, on ka lastel lihtsam aias orienteeruda. Loodan, et ka vanem tütar, kes praegu rajab oma aeda, leiab siit mõne iva või vähemalt õige taimenime.
Kui nüüd keegi külastajatest on siit enda jaoks midagi sobilikku leidnud, on mul hea meel. Olen alati meelsasti jaganud oma kogemusi ja kuulanud teiste omi. Muidugi on nende 1000 külastuse hulgas palju juhuslikke klikke, aga niisugust numbrit oleks ehk olnud paslik vaadata 10 aasta pärast, kui mul siis veel midagi öelda on.
Aitäh taimesõpradele, kes on mu kirjutised avastanud, neid pidevalt jälginud ning kirjutanud kommentaare ja veidi jaganud minuga ka oma rõõme ja muresid.