Täna varahommikul juhtus meil nii uskumatu lugu, et olla tõsi. Ja ometi on see sulaselge tõsi. Meid äratas väga vale hääl, mis tuli kaminast.
Lähemal uurimisel selgus, et meie kaminas oli ...part. Kahju ainult, et unise peaga suures linnupäästmise ähmis ei tulnud meeldegi, et meil on olemas ka fotoaparaat. Kui abikaasa üleni tuhase linnu õues lahti päästis, lendas ta suure vurinaga tagasi vaatamata üle mäe.
Millistel kaalutlustel lendas part 11,5 meetrise metallkorstna otsa jääbki ainult tema teada. Kas ta arvas end toonekure olevat või otsustas hakata õrrelinnuks - igal juhul kummaline oli see küll. Ja seda korstna otsas ukerdamist olnuks ka huvitav vaadata.
Einoh nalja, ma olen alati arvanud, et linnurahvas üks põnev rahvas on, kuid niisugused tembud..., see ületab juba parimagi fantaasiavõime!
ReplyDeleteMeie jõel pardid vaiksed ja viisakad, tülitama ei tule, aga kui jõekünkal kased veel väikesed olid ja hanemaja polnud, siis olime noorte luikedega hädas. Ilmast ilma lendama õppides pidurdasid vastu majaseina, suviti majasein lestade mustrist kirju ja mees ikka osatas poisse, et näete - päevad läbi sulistavad vees, aga külla tulles ikka jalad pesemata.
ReplyDeleteÜhele saigi saatuslikuks - lendas köögiaknast läbi klaaside sisse. Kuni võrku tooma läksin, oli ta seni köögis end ikka väga rängalt klaasikildudega vigastanud ja tohtrid panid magama. Omajagu haavu ja vopse sain minagi. Siis ehitaski mees hanemaja keset hoovi künka jalamile, millega sulges luigenoorukite lennuharjutustee.
Aga part kaminas... :o)
miskid häired on vist praegu linnuliikluses. ma päästsin täna hommikul ühe pisikese metsalinnu vihmaveetorust.
ReplyDelete