Üks ilusamaid liaane on kuni 10 meetri kõrgusele pürgiv suurelehine tobiväät (Aristolochia macrophylla syn. Aristolochia durior) Oma väga suurte südajasmunajate suhteliselt heledate 10-30 cm kõrguste ja sama laiade lehtedega eristub ta kõigist teistest liaanidest. Suurelehine tobiväät pärineb Põhja-Ameerikast ja on meil külmakindel. Kirjanduse andmeil võib ta saada kergeid külmakahjustusi vaid väga karmidel talvedel. Meie aias on ta maja idaküljel üle elanud ka kõige käredamad pikaajalised pakased. Varjutaluva taimena on teda võimalik kasutada kõige erinevamates aiaosades. Õitsema hakkab ta meil tavaliselt juuni algul. Väga ilus tobiväädist kujundatud pingiümbruse lehtla asub Tartu Botaanikaaias.
Oma eestikeelse nime - tobiväät - on ta saanud omapärase õiekuju, mis küljelt meenutab piipu, järgi. Õied on väljast kollakasrohelised, seest purpurpunased.
Laialehise tobiväädi hoopis väiksem sugulane on Aristolochia clematitis - elulõngjas tobiväät. Kuid tema ei ole liaan, vaid moodustab madala, umbes 30 cm kõrguse väga korrapärase kujuga , ilusa helerohelise puhmiku ja väga raske on teda seostada eelmise suursuguse liaaniga. Selle tobiväädi väikesed õied on rohekaskollased.
No comments:
Post a Comment