Saturday, May 31, 2008
POTIPÕLLUNDUS
Linnas elades oli üsna normaalse maale sõites alati ka toidukraam kaasa võtta. Põllupidamisest ning köögiviljakasvatamisest olime ammu loobunud. Lihtsalt selleks ei jätkunud enam aega. Maale kolinuna oli aga üsna naljakas igal hommikul abikaasale öelda, et too palun poest ka punt tilli.
Ehitasime uuesti (kunagi oli see olnud, aga andnud ruumi ikka puudele), nüüd aga juba hoopis väiksema peaaegu ringikujulise, kaheksanurkse kasvumaja, kus kõrvuti tomati ja kurgiga kasvasid ka lillherned.
Majaehitusest järele jäänud kiviplokid kasutasime ära aga kõrgpeenra rajamisel köögiviljade tarbeks. Sellises peenras kasvavad üksteise kõrval lopsakatena nii sibul kui küüslauk, nuikapsas kui brokkoli, mangold e.lehtpeet, aeduba, till ja erinevad salatid. Ainult porgand ei tahtnud siin millegipärast edeneda, aga suvise supi tarvis piisab ka sellisest väikesest. Peenra ümbrus ja peenar ise on alati korras, peenra harimiseks ja saagi koristamiseks ei pea alailma küürutama, sest 6,5 m pikkusele ja 1,2 m laiusele peenrale pääseb neljast küljest hästi ligi. Ka on selline köögiviljaaed iluaias nägusam kui lihtsalt maasse kaevatud peenrad, ning ehitusjäägid ka otstarbekalt kasutatud.
Plokid on laotud kerge kaldega sissepoole ning rajatise juures ei ole kasutatud tsementi. 70 cm kõrguse peenra põhja panime oksarisu, püsikupeenrast rohitud umbrohu, niidetud heina ja sügisesed lehed. Kasvusubstraadiks selle peal on põllumullaga segatud kasvuturvas, liiv ja veidi lupja. Sügisel katame peenra varisenud pärnalehtedega ja talvel lisame lehtpuutuhka. Kui selline peenar oli üle elanud kaks talve, otsustasime sel kevadel ehitada veel kaks - ühe püsimaitsetaimedele ja maasikatele, teise esialgu suvelilledele.
Maitsetaimede peenra esimesed asukad on longus lauk (Allium nutans), rahvakeeli mõisniku lauk ja murulaugud - õige nimega siberi laugud (Allium schoenoprasum) ja selle sort "Major", Viimane on suhteliselt kõrgekasvuline, tugeva sinaka varjundiga veidi küüslaugumaitseline lauk. Nende taga leidsid koha köömnelõhnaline liivatee (Thymus herba-barona) ja sidrun-liivatee (Thymus x citriodorus) sort " Golden Dwarf" Istutamine jätkub.
20.aprillil istutasime prooviks suurde potti ja kasti ka kartulid. Nüüd on nad juba õitsema hakkamas ning saagikoristus algab tõenäoliselt jaanipäeva paiku.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Kasvumaja on lahe! Siiani teadsin et kasvuhoone on alati neljakandiline ning sellistest peenardest kuulen ma esimest korda!
ReplyDeleteNeed kõrgpeenrad on vahvad. Mul ka seeaasta maasikatele katsetuseks kõrgem peenar tehtud. Mitte nii kõrge küll ja puidust äärisega. Aga kuidas maasikad talve sellises kõrgemale tõstetud peenras üle elavad?
ReplyDeleteAga aed on teil väga kaunis!
oh, ma pean vist tulema kasvuhoone-ehitamise kursustele :)))
ReplyDeletekas selle köömnelõhnalisel liivateel on ka köömne maitse? see oleks päris huvitav
ReplyDeletemde, mu longus laugud on kenasti juurdunud.