Kes sa oled, võilill? Kas sa võiksid ehk olla meie parim sõber? Väge ja võimu täis meekollaste õitega taim, kes on tulnud pakkuma meile peale talvist pimedust ja kurnatust oma abi.
Või võiksid sa olla kauneim ilutaim meie looduses, kes ei lase endalt pilku pöörata? Ei ole küll midagi armsamat ja ilusamat kui ilusal suveõhtul end võilillepärgadega ehtinud tüdrukukesed või väikese lapsekäega ulatatud pisut soe, kuldne kimbuke emadepäeval.
Kui eriline ja lummav oled sa vaikses aianurgas koos sinna ei tea kust sattunud tulpidega.
Võiks ju jäädagi imetlema seda õitsvat, päikesekulda peegeldavat põldu. Aga millegipärast haarab inimest sõnulkirjeldamatu rahutus ja ärevus nähes seda kordumatut, kogu ümbrust valitsevat omapärast ilu. On seda tema jaoks ehk tõesti liiga palju? Oled sa siis meie vihatuim vaenlane? Me oleme sinuga valmis võitlema kõikvõimalikel viisidel - juurides, välja kaevates, torkides, näljutades, mürgitades. Ja kui see ei aita, siis haarame vikatid, niidumasinad, trimmerid ja murutraktorid, et sust igaveseks vabaneda.
Aga peale seda hävitustööd järele jäänud üksik seemnepallike õõtsub lehtede varjus, et esimese väikese tuulehoo saabudes oma udusulgkerged tuhanded seemnekesed rõõmsalt laiali puistata, et siis järgmisel kevadel saaks kõik jälle uuesti alata.
Midagi pole parata. Kõige ilusam muru on niidetud muru.
Kes sa oled, võilill? Kas sa võiksid ehk olla meie parim sõber? Väge ja võimu täis meekollaste õitega taim, kes on tulnud pakkuma meile peale talvist pimedust ja kurnatust oma abi.
Või võiksid sa olla kauneim ilutaim meie looduses, kes ei lase endalt pilku pöörata? Ei ole küll midagi armsamat ja ilusamat kui ilusal suveõhtul end võilillepärgadega ehtinud tüdrukukesed või väikese lapsekäega ulatatud pisut soe, kuldne kimbuke emadepäeval.
Kui eriline ja lummav oled sa vaikses aianurgas koos sinna ei tea kust sattunud tulpidega.
Võiks ju jäädagi imetlema seda õitsvat, päikesekulda peegeldavat põldu. Aga millegipärast haarab inimest sõnulkirjeldamatu rahutus ja ärevus nähes seda kordumatut, kogu ümbrust valitsevat omapärast ilu. On seda tema jaoks ehk tõesti liiga palju? Oled sa siis meie vihatuim vaenlane? Me oleme sinuga valmis võitlema kõikvõimalikel viisidel - juurides, välja kaevates, torkides, näljutades, mürgitades. Ja kui see ei aita, siis haarame vikatid, niidumasinad, trimmerid ja murutraktorid, et sust igaveseks vabaneda.
Aga peale seda hävitustööd järele jäänud üksik seemnepallike õõtsub lehtede varjus, et esimese väikese tuulehoo saabudes oma udusulgkerged tuhanded seemnekesed rõõmsalt laiali puistata, et siis järgmisel kevadel saaks kõik jälle uuesti alata.
Midagi pole parata. Kõige ilusam muru on niidetud muru.
ilus! :)
ReplyDelete