No ei saa ma sinna miskit parata, et armun igal sügisel uuesti. Ikka sügisesse. Olgu ta siis nii tujukas ja igal aastal isemoodi kui tahes. Mõnikord nutune või tormine või jäine, soojem või külmem, leebem või karmim, hallim või päikesesäras- ikka on ta ääretult ilus.
Kännasmustika (Vaccinium corymbosum) sügis, varjupoolne osa on tal veel roheline. Lehtedest on lage tähtmagnoolia, aga tema on ka soojamaa lapsuke. Vürtspõõsas on värvumas kollakaks.
Eelmisel sügisel saadud veigelavitsake on kasvatanud endast päris korralikku põõsa. Weigela `Caricature`
Aastatepikkune unistustelill, lõokannus (Corydalis) `Craighton Blue` õitseb juuni keskpaigast siiani. Vihm on ta õrnad varrekesed küll maha painutanud, aga õitevärvust pole ta rikkunud.
Väga vahva tegelane, kes kasvabki paari sirge pulgana. Must leeder (Sambucus nigra) ´Pyramidalis`. Kaks aastat istus 10 cm kõrgusena hostade vahel, tänavu hakkas end lõpuks siiski näitama. Nii mõneski aias on ta millegipärast juba noorukesena hävinud. Vaatamata sellele, et leedrid mul ei taha püsida, on meil ta siiski kodunenud. Varred on ladvani puitunud, see annab edaspidiseks lootust.
Õisi on aias veel palju. Pildistasin kõige tublimaid. Hunnitu punanupp (Sanguisorba magnifica) õitseb juba neljandat kuud
ja keramadar sün. kurdistani krutsianell (Crucianella stylosa) teeb seda kevadest saati
Kõiki aedhortensiaid ma ei pildistanud. Aga mõned sordid on seda väärt.
Muidugi, kui tahta korralikku fotot saada, ei tohiks kätt väristada, aga nende puuride kohale on minusugusel jupatsil veidi raske end upitadaja siis veel liikumatuna püsida.
Õige `Limelight` peab õitsemise lõpuni olema rohekasvalge. Just selline õnnestus mul saada alles kolmandal katsel. Ma ei tea täpselt, mis ajal ta potis puhkes, meile saabus ta õitsvana 4.09. Pole teda rikkunud ei vihm ega tuuled.
Kui valisin sügisel hortensiaid, himustasingi tänavu selliseid, kes õitsemise lõppedes ei muudaks värvust, neid on mul piisavalt. Valge on alati kaunis, erilise tähtsuse omandab ta aga hallimas sügispäevas.
Ka `Great Star` alustab, jätkab ja lõpetab valgena. Tal on ka väga iseloomulik ja huvitav tähekujuline õiekuju.
Thela ostis Nurga päevadel endale ja mulle `Bobo`. Valisin selle madalama sordi samuti seepärast, et ta peab püsima valgena. Põõsake oli pisike ja väga rohtne. Istutades lõikasin ta veel nupus olevad õisikud maha, aga ometi tekitas ta nädalaga uued. Ka tema on nüüd 1,5 kuud saanud hakkama tänavuste vihmadega. Ühena vähestest aedhortensiatest värvuvad ta lehed sügisel punakaks. Mina sain õige, Thela aga vist vale sordi. Kurb, kui see nii on. Tuleb siis järgmisel aastal üks pistoksake kasvama panna. Sordil on veel paljunduskeeld, aga enda tarbeks selle ühe ju ikka võib.
`Mega Mindy` erineb roosadest oma erilise intensiivse tooni poolest.
Vesiroosid hakkavad end talveunne seadma, erinevate sortide lehed värvuvad erinevalt. Südajas pontedeeria (Pontederia cordata) jätkab rohelisena.
Kõige tublim õitseja sel suvel. Hiiglasliku õiega `White Sultan´ jõuab ilmselt ka oma viimased pungad avada.
Kastemärg aruhein (Festuca glauca) kõrbepeenras on ka päris armas.
Päike, värvid, vesi ja selge taevas. Polegi midagi rohkemat soovida.
Pilte pole tuunitud ega mingeid efekte kasutatud. Kõik on täpselt nii nagu näib.
Puud on lehes. Öökülma pole veel olnud. Varahommikul +2C. Päev on päikeseline, täiesti tuuletu, aga jahedavõitu, t üle 11C ei ole tõusnud.
Oih, ma kohe ei saa teisiti, pean siia juurde panema tänase loojangu fotod. Päikese tagasivaatamise hetk.
Meil oli kõige soojem +6 täna. Hommikul oli esimest korda sel sügisel 0.
ReplyDeleteAga sügis ON ilus. Omamoodi. Vahva, et nii pikalt värvid sel aastal kestavad.
Heh, hajameelsuse hunnik olen! Fotokat kiidan.!!!
ReplyDeleteToredad tegelased ja ilusad pildid kõik aga need avarad vaated on ikka hinge ahmima panevalt võrratud! Ja sügis on imeline aeg, tuleb lihtsalt porist ja märjast kaugemale näha :).
ReplyDeleteMinul tekkis küsimus selle kergkruusa kohta. Olen oma mairoosi aluse hooldamisega suisa püstihädas ja nii mõtlesingi suve lõpus, et peaks kevadel ta aluse paksult ajalehtede ja kergkruusaga katma... aga samas ma ei kujuta ette, mis sest kruusast järgi jääb, kui kogu põõsa õied ja sügisel lehed sellele kruusale peale langevad. Siis on seal ju varsti soodus pind igasugustele umbrohtudele... või siis mitte? Et kuidas seda kruusa puhtana hoida...
Oh, kas ma võiksin need kaks viimast pilti saada ? Laseks plakatina välja printida ja paneks ramsi seinale. No nii ilus valgus ja värvid. Täiesti fantastilised! Nagu maal. Inimkäsi muidugi nii hästi ei maali. (ohib)
ReplyDeleteSee on küll äge, et Bobo tahtis sulle ennast ikka näidata :) Minu bobol on ka lehed punased.
Ja seda keramadarat märkasin bot aias ja just mõtlesin, et vaat, kus huvitav tüüp
Sügis on ilus aeg või ütleme siis esimene pool sellest. Kuulsin, et oktoober olla porikuu. No see on küll mööda jutt. September ja oktoober või vähemalt esimene osa sellest on täitsa ilusad kuud. Vot november ja detsember on need, mis on seda nime väärt.
ReplyDeleteAga need loojangu pildid on väga ilusad ja mulle meeldis ka see tiigi kalda pilt. Need punanupud on ka ühed ütlemata ilusad. Nad on meil ka TBA-s silma jäänud.
Aga pildid on sul ilusad ja selged tõesti.
Nodsu, igasuguse multši kasutamise eelduseks on eelnevalt maa umbrohtudest täiesti puhtaks harimine. Ajaleht pole imerohi, kui maa on puhas, on ta hea pimendamisvahend, et seemned ei tärkaks.
ReplyDeleteKergkruusa kasutan seepärast, et tema peal ei idane miski, mis mujalt kohale lendab. Loomulikult on tal ka rida muid häid omadusi, sh ei muuda ta mulla reaktsiooni nagu seda võib juhtuda turba kasutamisel.
Aga kergkruusa ja ajalehte saab kasutada ainult väga korrektsete püsikute ja puittaimede multšimisel. Ajaleht ajapikku kõduneb ega sega taimedel laiemale kasvamist. See Sinu roos on kui meduus, kes oma haarmed igale poole laiali ajab ja ta tuleb kõikjalt läbi, säärastele ta ei sobi.
Kergkruusa korrashoid on väga kerge. Kuivad lehed jms säärase saab kergete liigutustega tiheda reha või betooniharjaga ära pühkida, samuti saab ta lehepuhuriga puhtaks kui kasutada nõrgemaid võimsusi.
Tsiil- see keramadar on mul sama vana kui noorim laps ja üks esimesi taimi, kelle nime ta ära õppis. Pildid võid ju saada, aga nende suurendamine, et seinale panna, on üksjagu kallis kui Sul endal just spets. printerit pole.
ohh need Sinu vaated! -Neid võikski vaatama jääda! Võrratud!
ReplyDeleteVõrratu-müstiline loodus. Tore, et oled tabanud selle hetke.
ReplyDeleteRõõm, et oled jälle fotograaf. Vahepeal tundsin juba puudu, et Sinu pildikesi ei näe. Alati vaatan neid naudinguga.
Ma ohkan koos teistega- seda imetluse, hinge tungivat piltide kauniduse ohet. Need vaated...!
ReplyDeleteJa kuigi sügis pole minu lemmik-aastaaeg, meeldib ta mulle esimeses osas väga- just see looduse värvide mäng. Meie preili õppis tänaseks ühe luuletuse (Leelo Tungal vist autor), mis siia sobib imehästi:
Sügis saabus, pintsel peos -
mets on nüüd kui meistriteos!
Vahtrad said talt põsepuna,
kastan tuhat pruuni muna.
Kask ja pärn on kullakarva,
lepalehed mullakarva.
haavapuud on eputrillad,
nüüd on punased ja lillad!
Pihlakad said kaela pärlid...
Sügisel on võimsad värvid!
Samaks jäid vaid mänd ja kuusk -
nad on hoopis teisest puust!
Nähkem sellist sügist nagu Leelo oma luuletuses näeb!! tuleb see pime ja porine aeg ka, aga seniks...
Mul on nii hea meel Su uue fotoka üle - ja tundub, et ma pole ainus. Värvid, valgus ja selgus (noh, kui väike käeväristamine kahe silma vahele jätta) kumab neist kaugele. Aitäh!
ReplyDeleteneed vaated, need vaated
ReplyDeleteja uus fotokas - see on küll suurepärane! :)