48 tunniga võib päikesega täiesti ära harjuda. Tänane vaatepilt oli aga vastukaaluks nädalavahetuse säravatele päevadele enam kui sürrealistlik. Ärgates mõtlesin, et veel on südaöö. Kella vaatasin kohe päris mitu korda, uskumata oma silmi. Kui udu iseloomustatakse tavaliselt õrna, õhulise linikuna, siis täna oli meie akende ette hommikust peale tõmmatud täiesti läbipaistmatu tumesinine vaip, mis hakkas taanduma alles peale lõunat. Müstiliselt roheline valgus peitis kõik ümbruse värvid, jättes lisaks aimatavale rohelisele alles vaid tumesinise taeva.
Meil oli jälle kaks säravat päeva just nädalavahetusel. Alles täna pealelõunal kiskus pilve. Viimaks ometi paar päeva vihmata.
ReplyDeletePilt oleks justkui varahommikuses hämaruses tehtud :) Jätab sellise müstilise mulje.
ReplyDeleteJustkui jaanipäevaeelne rohelus.
ReplyDeleteJeerum! See on küll müstiline, ei saa aru, kas see on suvi või sügis, varahommik või hilisõhtu, unes või ilmsi. Väga võimas! Ja pilt on ka superilus. :)
ReplyDeleteNii nüüd siis tulevad kaamera ilmad :D fantastiline võte!
ReplyDeletemüstiline tõesti..
ReplyDelete