Thursday, October 25, 2012

KOGU FILOSOOFIA

Niikaugele kui end mäletan, olen igal õhtul leidnud aega lugemiseks. Mitte unejutuks. Hea raamatuga võin ärkvel olla hommikuni. Varem, kui ees ootas keeruline, raske tööpäev, pidin end sageli korrale kutsuma. Nüüd ei ahista mind miski ja ma võin raamatuga veeta järjest enam kui ööpäeva. Eks nende hulgas ole hulganisti igavaid, banaalseid ja äravahetamiseni sarnaseid, millest ei mäleta ei pealkirja, autorit ega sisugi. Aga, et ma loen kiiresti, pole mul neile raisatud paarist tunnist kahju, eks needki aita mõista, miks me nii pealiskaudseks oleme muutunud, isegi ülihalb tõlge võib mõnikord olla ju äärmiselt naljakas.
 Aga aeg-ajalt satub kätte siiski ka tõelisi pärle.
Prue Leith "Aednik" (tõlkinud Tiina Viil). Kõiki peatükke sisse juhatamas asjakohased luuleread armastusest ja keerulistest inimsuhetest, millest suur osa raamatust ju räägibki.
Eriliseks muutis teose minu jaoks aga üks peategelastest. Aed. Maddon (Maydon) Park. Tema rajamisest, tõusudest ja mõõnadest aja jooksul on kirjutatud nii usutavalt, et ma tõusin öösel kella 3 paiku guugeldama.  Leidmata otsitut polnud ma pettunud. Kirjeldatu oli koondportree mitmetest kuulsatest 18.saj. alguses rajatud inglise aedadest, millest tänaseks on osa konserveeritud, aga neid hoitakse siiski korras kultuuripärandina ja kõik nad on avatud külastajaile. Olgu kiidetud internet! Nad on tänaseks leitavad kohal käimatagi- 1703-1705 rajatud Mertoun Gardens, imelise köögiviljaaiaga Audley End, Heligan, Trewithen jpt.

Alexander Pope (1688-1784)   "Aednikus" on vaid üks näide tema loodusluulest

foto Wikipediast

Kui Thela kevadel viitas raamatukesele, kus olid tuntud kirjameeste tsitaadid aedadest, meenus mulle kuskilt loetust, et see mees vist tõlkis inglise keelde "Homerose". Kuigi tema "Kogu aiandus on maalimine maastikule" oleks juba siis võinud äratada mu uudishimu, ei hakanud ma otsima ta elulugu. "Aednikus" aga kohtasin ma teda uuesti ja nüüd otsides leidsin ta kohta piisavalt infot  Tuntuks saanud peamiselt ühikonnakriitilise terava satiiriga, olles Shakespeare`i järel üks enamtsiteeritumaid inglise poeete, on temas olemas ka väga sügav loodusetunnetus. Mõne reaga võtab ta kokku selle, mida aiandusraamatuis nii paljusõnaliselt korrutatakse ja mis mitte kuidagi ei taha jõuda  uute aedade rajajateni.
Et kõike, mis vaid meeles mõlgub, istutada, rajada,
et võlvjaid kaari painutada, sambaid püsti ajada,
terrassi teha laiemaks või koobast õgvendada,
eal ära unusta, mis võib meil Loodus õpetada.
Sa igas asjas paiga vaimult ikka küsi nõu.
Ta annab vetel tõusuks või siis langemiseks jõu,
aitab auahneid künkaid üles taevani tuua,
amfiteatrini astmeid oma nõlvadel luua,
ta hõikab meie Maad ja laiu välusidki puutub,
käib abivalmilt metsades ja vormist vormi muutub,
nüüd vallandab, nüüd juhendab neid jooni, mis Sul kavas;
ta maalib, kui sa istutad ja Kujundusi avab.

Lihtne, täpne, täiuslik ja nii ilus

Eal ära unusta, mis võib meil Loodus õpetada.
Sa igas asjas paiga vaimult ikka küsi nõu.

No comments:

Post a Comment