Põnev on lugeda, mismoodi teised inimesed toimetavad, millega hakkama on saanud ja kuidas asjad edenevad. Ja nii vähe on sellest, et käin ja vaatan ja õhkan. Tegevused, mis tegelikult ainsana peaksid aiaga kaasas käima.
Saan aru küll, et tehtust tuntakse uhkust, rõõmu ja rahulolu, aga mulje jääb vahel ikka selline, et rügamine on see ainumas, mis hingerahu annab. Ma loodan, et mind nüüd valesti ei mõisteta. Mõnikord võib väljaöeldu mõeldule vastupidiselt välja kukkuda.
Seepärast ma ei tahagi rääkida, mis tegime. Vaja on lihtsalt mõned asjad üles tähendada, et saaks vaadata, millal?
Eelmine oli meil terariistanädal. Kevadel lubasin, et käime üle kõik puud ja kus vaja, tuleb neid veidi korrastada, mõned lehtpuud olid väljanägemiselt kui põõsad. Kui ringi jalutasime, olid mul ikka käärid kaasas ja kus jõud peale hakkas, näpsasin tüvesid puhtamaks. Mõned oksad jäid aga sae tarvis. Tänaseks on kõik puud nagu nad olema peavad. Osa põõsaid hakkas ka minipuudena välja nägema.
Aga Muhedikupapale oleks saag nagu käte külge kleepunud ja ta laskis ühe soojaga edasi. Kõigepealt läksid osaliselt maha ülekasvanud sirelid. See nüüd küll kerge töö polnud. Igavesti jämedad ja täies lehes tüvesid mina liigutada ei jõudnud. Alles jäid vaid mõned noored tüved ja eks kevadel vaatame, mis neist, kes uuesti kasvama hakkavad, veel jätame. Senisest võsast ilmutas end suurepärane kolmest küljest peidus olnud ussikuusk. On alles iludus!
Arvasin, et sellega on lõpp, aga siis nägin ehmatusega, et mu kaunist veigelast on ka vaid tüükad järel. Nojah, tal oli sees palju kuivanud oksi ja iga põõsas vajab kord noorendamist, aga ma mõtlesin, et sellega on veel aega, et katsun ise, kui lehed langevad, mõned oksad välja lõikuda. Üle-eelmisel aastal võtsin maani maha paar enelat ja sel aastal olid nad kordi ilusamad kui vananenud rääbakad.
Siis avastasin, et ühel pihlakal on tüvest peaaegu lahti murdunud alumine suur oks. Et puu päris lõhki ei läheks, oli ka see vaja maha võtta. Üks on veel säärane kahtlane, aga selleks peab kõrgele ronima. Õnneks puu välimus ei kannatanud, avanes vaid ilus, pikk vaade aiale.
Seda mäekõrgust oksahunnikut ma pildistama ei hakanud.
Koristasin ära oma porgandipopurrii. Koorisin ja tükeldasin seda 2 suurt pangetäit mitu tundi, nii, et pöidlad valusad. Aga mis teha, kui nad meil keldris rohkem kui nädala ei seisa ja ainuvõimalus on nad sügavkülma panna.
Pliit parandati ära, lülitid olid oma aja ära elanud. Olevat kõige tüüpilisem viga. Mitte ei saa aru, kas ongi nad mõeldud mingiteks loetud kasutuskordadeks.
Fotokas on kapitaalselt nässus. Nüüd murran pead, kas peegel või kompakt. Mis vahe neil üleüldse kvaliteedile on? Ja kas ühega on palju keerulisem kui teisega? Mida ei tea, seda ei tea. Ühtki müüjat ma ka väga ei usalda, neil ehk muud huvid mängus.
Oktoobriööde kõige madalam temperatuur on seni olnud +6C
Meie sookured on veel kodumail, eile patseerisid nad kolmekesi uhkelt mööda aeda.
Kolm ööd järjest on sadanud, aga päevad on kuni õhtuni kuivad ja päikeselised. Lompe veel pole, kamar kannab korralikult. Kõik puud on lehes ja värvuvad aina ilusamaks. Vikerkaar on end samuti kolmel päeval ilmutanud, kuskil ikkagi see sajusahmaks alla tuleb.
Muru on tärganud.
Oeh, kirjutasin pika loo ja ei läinudki ülesse!
ReplyDeleteTore, et kõik plaanid saavad talveks täidetud ja nimekirjas ikka jälle kriipsu peale tõmmata.
Sul on alati väga ilusad fotod olnud, seega iga aparaat töötab õige inimese käes.
Aga asja võid uurida, st. kommentaare vaadata lehelt www.dbreview.com
Nii tubli, nii tubli!
ReplyDeleteLootust on, et meie teatavad ilulõikamised on samuti tehtud enne talve tulekut- üks sirelipõõsas vaja maha võta ja välja juurida, üks vajab tugevat uuenduslõikust. (eba)jasmiin sai kevadel lõigatud, natuke tarvis veel korrigeerida- kas jõuab nüüd või kevadel. Näis!
Fotokaga sind aidata ei oska, mul on seebikarp, mis tahab töötab, tahab mitte. Aga kui töötab, siis üsnagi rahul. Loomulikult poolprofi omad oleksid kvaliteetsemad. Aga ootame ikka pilte, mina kindlasti, usun, et teised ka! Sul on mida näidata ja ise hiljem vaadata. Nagu üks tark mulle hiljuti ütles- tee pilte ja kirjuta, see on hindamatu ajalugu aastate pärast! :)
Veebis suhtlemine on jah selline paras konksuga asi, me oleme Märdiga ikka palju kordi "kakelnud", kuna arvuti ei kanna edasi emotsioone ja miimikat, millega teine räägib. Nii leppisimegi omavahel kokku, et enam kunagi ei vihasta teise peale, kui öeldu ka tundub selleks põhjust andvat. Kui on tekkinud suurem arusaamatus, on olemas telefonid :). Ja blogidega ole see asi, et eks igaüks loeb, näeb ja tõlgendab asja ikka enda vaatenurgast, hetke olukorrast... Kuigi me kirjutades kasutame sõnu, mis nagu võiks meie tundeid-meeleolusid edasi kanda, ei näe ega tunne lugeja neid emotsioone kunagi nii, nagu kirjutaja tol hetkel oma sisemuses. Ja olla kõikidele lugejatele meelepärane, on ilmvõimatu :). Seepärast ongi blogisid huvitav lugeda, et nad peegeldavad kirjutajat ja nad kõik on nii erinevad...
ReplyDeletePaadunud peegelkaamera fännina, soovitaksin mina muidugi peegelkaamerat. Kuid tegelikult oleneb kõik sellest, milleks fotoaparaati vaja on, mida soovitakse sellega pildistada. Kompaktkaamerata suureks miinuseks, minu arvates, on see, et nad teevad „lõvi läks ära“ pilte, peegelkaamera tulistab aga samal hetkel kui nupule vajutad (eriti oluline lapsi ja loomi pildistades, samas ka tuulise ilmaga lilli jmt). Samuti pakub peegelkaamera suuremaid võimalusi loominguliste piltide tegemiseks, kompaktkaamera võimalused on piiratumad. See on üks ilmatuma põnev maailm tegelikult, mida isegi alles õpin... Ja peegelkaamera ei pea sugugi olema viimase mudeli oma, täiesti arvestatavaid pilte teevad ka vanemad mudelid.
Rügamine nüüd küll see naudingu eesmärk pole, vähemalt mitte minu jaoks. Ikka loodud ilu nautimine on see tegevuse kroon. Tegemata asjad jäävad muidugi kripeldama, eriti kui aeg peale sunnib. See selleks.
ReplyDeleteErinevalt Nodsust olen mina kompaktkaamera fänn, kuna olen järjekindlalt arvamusel, et nii nagu süüa ei tee pann, ei tee ka pilti ainult kaamera. Ise sihin praegu just aiapiltide jaoks seda kaamerat http://blog.photopoint.ee/karbist-valja-pentax-x-5-supersuumkaamera/#more-36474 , just avastasin, et juba müügis, peab vist ostu ära tegema. Eriti isuäratavaks teeb selle suur zuum ja kaugpäästiku juurdeostmise võimalus, eks me kõik tea, milliseks kreeka E-ks end mõnikord lilli pildistades vääname.
Kompaktkaamera ostan endale siis, kui a) nad hakkavad taskusse mahtuma b) ma ise nii kaugele arenenen, et hakkan nende finessidest aru saama.
Eks aktiivsest tegutsemisest on mida kirjutada:).
ReplyDeletePärast hea vaadata ja meenutada, sest inimese mälu on petlik värk.
Nooremana saigi vahet pidamata rahmeldatud. Nüüd käib asi ikka tasa ja targu, teed ja toimetad ja siis istud ja lased silmal puhata, loodul. Mõte lendab ja formuleerub millekski hoopis uueks. Selleks peabki aias mõnusaid tagumikutoetamise kohti olema.
Mul on taskusse mahtuv Canoni kompaktkaamera, millel on paljunigasugu võimalusi, mul ta ikka automaatvõtte peal.
Mis kaamera Sul enne oli, lilleportreed olid alati nii ilusad ja selged ja heade värvidega
Jah, eks me kõik tee aeda just loodu nautimiseks, mõnikord on need vaated nii head, et tahaks vigiseda. Aga kui ma vaatan kasvõi enda postitusi, siis ikka on seal mingeid tegemisi rohkem kui muud.
ReplyDeleteMina eelistan ka kompakti ja mul on enda omast hiigla kahju, tal olid värvid õiged, hea lainurk ja korralik makro. Mul on olemas ka taskuversioon, aga temaga säärast portreed nagu ma tegin `Coral Charmist` vms ei tee. Ma tegelikult vaatasin välja ühe poolprofi Canoni, eelmine oli sama firma ja kuidagi hästi käe sees. Päris pisikest ma ei taha, mulle meeldib vähemalt oma aias pildistamiseks toekam asjandus, külla võtan kaasa pisikese.
Canon on kindlalt hea valik, mina olen klõpsutaja, aga ülejäänud pereliikmed on ikka huvilised, neil on peegelkaamerad ja peale väga põhjalikku kodutööd ( maksimalistide värk:)) valiti ikka Canon.
ReplyDeleteNo nii, mul tuli nüüd teie toimetusi lugedes meelde, et ma pidin ka ju Pärnal ühte vana sirelit lõikama. Meil on seal vanast talust alles üks sirel, mis on seal aastakümneid omatahtsi kasunud. Ei see õitse eriti ja näeb rääbakas välja. Ma siis suvel mõtlesin, et sõgise peaks seda kõvasti lõikama. Aga ära ununes. Nüüd tuli meelde. Panen endale selle ka kohe kirja.
ReplyDeleteAga ma olen ka mõelnud selle fotika värgenduse peale ja uurinud asja natuke. Ma olen aru saanud, et kuigi peegelkaamera teeb paremaid pilte, siis see eeldab ikkagi, et sa põhjalikult uurid ka kuidas ja mida teha. Iseenest need peegelkaamerad häid pilte ei tee. Mina jälle olen selline kes ei viitsi eriti nende tehnika vidinatega jännata. Kui ostan mingi asja, näiteks uue mobla, siis ma ei viitsi sellega eriti jännata ja seda uurida. Kaart sisse ja ongi kõik.
Ja sama on ka kaameraga, uurisin ja puurisin ning mõtlesin, et peegelkaamera oleks küll hea korralike piltide tegemiseks, aga ma ju nii kui nii vaatan neid pilte kuvaril või läpakas, mis ei tee just eriti suurt vahet. kui just üks pilt eriti hull pole. Ma ka siin paar-kolm kuud tagasi mõtlesin uue fotoka peale. Minul jäi valik kahe fotika vahele, kas siis Sony DSC-HX20V või siis Canon powerShot SX260HS. Kuigi ma tean, et Canon on vastupidav kaamera, siis Sony oma paistis juttude järgi lähivõtete jaoks parem olevat. Aga Sony on kallim. Aga kuna see meie vana Canon ikkagi veel pilte teeb, siis jäi selle uuema ostmine tulevikku. Lihtsalt raha vaja mujale panna. Ega nii ei saagi öelda, et mis on õige ja mis mitte. See oleneb ikkagi enamuses kasutajast ja tema nõuetest. Nii, et kui viitsid peegelkaameraga jännata ja õppida seda va pildistamise asja, siis peegelkaamera on hea valik. Aga kui oled selline nagu mina, kes ei viitsi seda teha, siis käib ka see kompaktkaamera. Seinale sa ju neid pilte panema ei hakka? Aga arvutist vaadates sõltuba ka väga palju hoopis kuvarist ja seadetest.
Nii, et mõtlemist ja pusimist sul nüüd on. Aga pilte tuleb ikka teha, isegi kui need on mustvalged, siis kui tänulikud me ikkagi oleme, et meil needki kunagisest ajast olemas on. Kas või paberi peal.
Ahjaa, mulle tuli meelde, et mul käib ka digi ja ma lugesin kunagi suvel ühte testi. Sellest ajakirjast on ka pdf olemas: http://www.digi.ee/arhiiv/ajakiri-digi-06-2012
ReplyDeleteNii, et kui viitsimist ja aega on saad ka natuke abi sealt.
Mõnel on esimese aasta adrenaliinilaks nii sees, et kui talve vahel poleks siis :DD isegi kui peaks ümber tegema.
ReplyDeleteTeine külg on ka see, et tundeid ja vaateid nii kirja panna, et neid hiljem ka lugeda kannataks on suur oskus :) Rügamisnimekiri on ka hea.
Sae kleepumisest saan päris hästi aru :) Samas, teil on plaan ja see saab tehtud. Hästi.
Ma tahaksin endale ka peegelkaamerat ja kuna harva kasutan ka oma lapse Canonit, siis see tundub kõige parem. Eks ühel ilusal päeval on see mul olemas ka.
Rügamisnimekiri ongi tegelikult aia lugu,see on õige. Ega selleta saa, mitte millestki ju ei teki midagi.
ReplyDelete