13

Ei saa ma sinna midagi teha, mulle lihtsalt väga-väga meeldib 13. kuupäev. Siis juhtuvad alati ainult väga head asjad:) Täiesti planeerimatult ja minust sõltumatult:)
Hommikukohv. Post. Selles kirjake, kirjakeses pakike:). Kunagi ammu südatalvel tuli meilile kiri, et vaja saata oma aadress, üks heategija tahab saata pähklimaitselise kõrvitsa seemet:). Mul ammu see lubadus meelest ja täna on äkki seemned kohal. Ole tänatud Turkestanika, küll on kena tunda, et keegi su eest sedasi hoolitseb.
Veel veidi aega - vaja linna sõita. Tellitud nunnu, Sunline, on kohale jõudnud:). Meil on kunagi ammu olnud väga suur kasvukas, üle 80m2, aga seekord leppisime 12,2 m2-ga. Aitab küll, vajadused ju hoopis väiksemad ja kui väga täis ei topi, jätkub taimedele nii õhku kui valgust. Oleks ainult ülearused taimed, seemned ju külvates paljunevad:), saaks ka kellelegi kirjakesega ära saata.
Täna ta veel kokku ei saa, sest alusraami jalad tuleb tsemendi abil maasse ankurdada. Kui nii ei tee nagu vaja, ei kehti ka 12 a garantii. Tegelikult on iga asi ikka vaja niikuinii korralikult teha. Siis näppisin esmakordselt koiiri. Ostsime mõned 5kg briketid, ühest sellisest saab ca 90 l substraati. Mul segamiseks hea 20 liitrine nõu, sellesse läks veerand sellest briketist. Aga andis saagida, nii kõvasti on ta kokku pressitud. Kui hakkasin vett lisama, oli päris naljakas kuidas ta paisuma ja laiali pudenema hakkas.
Vett panin jupikaupa, nii, et väga märjaks ei muutuks ja hakkasin mõtlema kui palju sinna väetisi lisada. Vaatasin neid väetiste kulunorme, need on antud ju sellistele muldadele, mis ise sisaldavad juba midagi, koiir aga on täiesti toitainetevaba. Arvutasin ja nuputasin tükk aega, sest mulle pole kunagi meeldinud väetistega priisata, arvan ikka, et alaväetatud taimed on paremad kui üleväetatud. Schultzi täisväetise soovitus oli ikka üüratu suur, oleksin pidanu mitusada grammi panema, piirdusin 20 l peale 30 grammiga ja siis veel 18 g osmokooti, norm 6g 1 liitrile substraadile. Osmokootväetis on seepärast hea, et kui taim hakkab nälga jääma, siis ta hakkab teda omastama. Kui vajadust pole, siis ta teda ei tarbigi. Segasin siis maailmatuma aja, et väetised ühtlaselt jaotuks ja siis lisasin veel vett. Siis segasin veidi liiva, orhideemulda ja saadud substraati ja istutasin sinna ümber flamingolille. Näis, kas sai hea.
Siis oli meil ühe lapsukese vannitamispäev:) Tegelikult on hiigla huvitav jälgida, mismoodi juured liikuma hakkavad kui see nõu hakkab veega täituma. Nad lähevad harali, mõni keerab end üles, mõni kuidagi imelikult kõverasse, mõni jälle laseb end kuidagi rahulolevalt ripakile. Kogu see laisk liikumine toimub aegluubis. Nagu mingi vee-eluka kaheksajala või sajajalgse haarmed:).
´
Vaatasin neid ja mõtlesin, et tegelikult oleks väga huvitav mõni päevgi mutt olla. Et siis uuriks lähemalt seda taimede maa-alust elu. Et kuidas sibulatest hakkavad juured välja kasvama ja kuidas taimejuured juurduma hakkavad ja vett ja väetisi omastavad ja mis nad seal veel teevad:)
A tegelikult trügib mutipagan aiale järjest lähemale, nüüd on otsaga mustade kuuskede juures ja raudadesse ei jää kuidagi. Mäger tegutseb samuti hoolega. Eelmisel aastal piirdus ta ühe osa "kobestamisega". Nüüd on ta haaret korralikult laiendanud, sirelite ümbrus samuti mustaks tehtud. Kitsed ja rebane jalutavad ringi, jänes ehmatab oma hüppamistega poolsurnuks:D
´
Linnud laulavad, siutsuvad, säutsuvad, kraaksuvad....Kõige kõlavam hääl oli täna peoleol. Kummaline oli see, et kell neli saabus äkki kurdistav vaikus. Kõik hääled lõigati justkui noaga katki.
Päike oli mõnus ja soe, mitte säärane armutult kõrvetav. Mesilased sumisesid, liblikad lendlesid...
Et mitte päris pingikese külge kinni kasvada, lõikusin vahepeal turbapeenra sõnajalgadelt vanu pealseid vähemaks.
Tööd? Tööd ei teinud, nii ilus päev selleks lihtsalt ei sobi:)