JUHTUB

meiega viimastel päevadel ikka imelikke asju:) Ei saa aru, kas kuuseisud on valed või mõjutab see kõrgel olev tuhapilv meie peret kuidagi.
´
Esmaspäeval ei olnud postkastis "Postimeest" Et meil on väga tore postiljon, lausa kulda väärt, ei hakanud ma seda üht ajalehte ka taga ajama, iseasi oleks olnud neljapäevase postiga. Mõtlesin veel, et äkki ei ilmunud vms.
Täna õhtupoolikul avastasin vastamata kõne. Postiljonilt, tehtud varahommikul enne kella seitset. Aga see, et telefon ei ole enamasti seal, kus mina, on ka tavaline. Mulle juba öeldakse, et patoloogiline:) Nojah, aga kui ta mul kaasas on, ei taha mind keegi. Helistasin siis tagasi, et äkki on inimesel mingi mure või teade. Küsib, et kas ma oma lehte ei otsigi, et mõni teine oleks kaebekõnega juba Tallinnani jõudnud. Ei osanud kohe midagi selle jutu peale kosta. Aga hea, et ta jätkas kohe teatega, et kuna mulle oli ka suur pakk, siis ta pani nii ajalehe kui paki auto varjualusesse riiulile ja täna märkas, et see pakk oli ikka veel seal. Et oli siin meie juures nii vara, et ei raatsinud meid äratada ja arvas, et kui mees tööle läheb, siis ta ka kohe näeb seda saadetist. Ei näinud ei minnes ega tulles, ega ka edaspidi minnes ja tulles:)
Ootan ju mitut pakki ja tavaliselt ei saadetagi meile teadet, vaid nad tuuakse kõik ilusti koju kätte.
´
Jooksuga siis garaazhi ja ma suutsin ainult ahhetada. Käed värisesid kui teda avasin, see on see Turkestanika kaasa sündroom:)
Ja mis mina sain!!!!! Esimesed pseudatad, sibtosad, chrytosad on nüüd Eestis olemas:), mõned uued tetrasibid samuti. Et praegune ilm on soojast tulnud taimede juurdumiseks kahtlane, on nad praeguseks ka kõik potistatud ja esimesed elukad kasvuhoones olemas.
´
Ja kogu see varandus ootas riiulinurgal kolm päeva enda avastamist, mida ju tegelikult ei juhtunudki:DDD