Sundisin end siiski veidi ringi vaatama, ei saa tervet päeva maha lorutada.
Küll mõnel on ikka kiire, siin olid veel paar päeva tagasi hanged. Meie majatagune hekiserv puhtani selline. Ühtki sorti ei tea, olid enamasti segupakid. Kõigist taimedest ei saagi kollektsiooni teha, õitsegu niisama. Ilusad sellegipoolest.
Aga milline elu käib nende juures. Sumin nagu südasuvel:)
Aga need jõulukrooksud sel aastal ei õitse, kasvatavad juba lehti. Miski rezhiimiviga ilmselt. No tegelikult ongi hea. Kasvatavad hoopis korralikud asendussibulad ja järgmisel aastal siis mitu sorti kollaseid ka siniste juurde seltsiks.
Esimesed kirgaslilled on samuti oma õied avanud
Meil sinililled kasvada ei taha. Maa on liiga raske. Püüdsime päästa seda täidisõielist sorti, istutasime ta vana sireliheki alla kõdumaasse. Üks puhmik isegi õitseb, teised kosutavad end. Õige värvus on tal intensiivsem ja säravam. Ei tea, miks fotokasilm teda nii heledana nägi. Nuppudel on õige värvus.
Harilik sinilill sai talle seltsiks.
Veel hariliku võrkiirise sorte
Võsund-merendera (Merendera sobolifera) õitses juba paar päeva tagasi, aga ma ei pääsenud talle lähedale, seal oli veel väga pehme.
Õied nagu ikka kevaditi, aga ometi tunduvad nad alati uudsed.
Ja ma vist lähen liigutan seal midagi, kus maa kannab:)
Kevad! Kevad!! Kevad!!! :)
ReplyDeleteJa mul siis nüüd ka selle aasta esimene liblikas nähtud.. pildi pealt. :)
Nii ilusad õied. Minul on vaid lumikellukesed õied avanud.
ReplyDeleteNendel jõulukrookustel vist see viga, et ootavad lubatud potitoorikut :) Kuigi on vist heagi, et seda ei saanud, sest nagu see talv mu pottide katses näitas, meeldis maasikatele rohkem see turbaga tehtu ja seda hulga kergem teha ka. Pea poole kergemad ka.
ReplyDeleteKui ma ennast sinna kivikuuri alla sisse saan pressida, hakkan neid juurde tegema, võtan etapiviisi pilti.
Ah olla mudhedikumaal :) Krookused on vahvad sellepoolest, kuidas nad õhtuks nupu kinni panevad ja päikesega jälle lahti teevad.
ReplyDeleteMaria, kes õpib hetkel värvilahenduste eksmaiks pakkus välja paar põhjust, miks kaamera sinist sel moel jäädvustab.
ReplyDeleteIgal kaameral on nö oma pilt ja mõnel neist on sinine värv, mõnel punane see nõrk koht. Siin aitab pilditöötlus.
Või siis on settingud (white balance)need, mis mängivad ja muudavad värve.
Üks hea raamat on digipraktiku sarjast. Macleod, S. Järeltöötlus.
Minu telefon, mis pole muidugi üldse mingi fotokas, moonutab punast tooni :)
Näe, sul on sama tegelane kaameraga tõtt vaadanud, kes mul, ag a märksa avalikumat ;o)
ReplyDeleteOhjah, õisi tahtsin ju ikka ka kiita!
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteNeid tegelasi on õitel mustmiljon:)
ReplyDeleteJa mina olen näinud päevad läbi tänavu lendlemas erkkuldseid liblikaid:), tavaliselt on nad olnud kollakamad või kahvatumad. Merendera oli aga neid kirjusid nii täis, et õite nägemiseks ja pildistamiseks ajasin neid lausa ära.
Jah, ma nats tean seda, et fotokatel on need kehvemad kohad, aga ka silmad näevad värvusi erinevalt, sest pole ju puhtaid värvusi. Ja muidugi oleneb palju ka valgusest, isegi selle langemisnurgast. Olenevalt kellaajast on mul vahel tegu siniste, vahel just sääraste punakate toonidega, aga eks need viimased sisalda ju ka sinist:) Spetsid on öelnud, et mu fotokal on väga hea see balanss ja enamasti on ka õitel 99% õige värvus.