Et siis veel veidi orhideedest...:)
Tavaliselt teame, et on olemas kuukingad (Phalaenopsis), kuldkingad (Cypripedium), ka veenusekingad (Paphiopedilum) ja isegi tsümbiidiumid (Cymbidium) tunduvad tuttavatena. Ega ka mina neid eriti palju rohkem ei tunne ja omasemad on ehk avamaaorhideed. Ja kuipalju neid troopilisi ja subtroopilisi orhideesid üleüldse on, ma ka täpselt ei tea, kuigi see teadasaamine tänapäeval eriti raske ju polegi. Selleks peaks aga asja vastu palju sügavam huvi olema.
Aga näitusi külastan ma ikka, sest nii või teisiti on taimemaailm äärmiselt huvitav.
Kuigi see käib minu põhimõtetete vastu, et kirjutanud ma üles mitte ühtki nimetust. On ju nii, et anna kuradile sõrm ja....... Aga kui nime ei tea, siis ei oska ka midagi tahta:)
Esimesel pildil oli see vasakpoolne tumepunaste õitega orhidee huvitav seetõttu, et heledam õiesüdamik jättis mulje hõõgumisest - tundus, et sinna õie keskossa oli asetatud väike põlev lambike.
Vastupidiselt suureõielistele orhideedele meeldisid mulle enam sellised väikeseõielised, õrnad ja haprad kribud..
See orhidee tõmbas tähelepanu oma ebamaise värvikombinatsiooniga, ta tundus isegi veidi lillele sobimatu olevat.
Mida edasi, seda põnevamaks ekspositsioon muutus. Ja neid liike imetlesin ma üsna kaua. Eriti vahvad olid need vasakpoolsed kollaste, veidi streliitsiaõit meenutavate õitega isendid.
Aga see pisut tarna meenutav orhidee oli minu absoluutne lemmik. Pidi olema ka väga haruldane eksemplar. Tema juures käisin ma päris mitu korda.
Väljapanek oli loomulikult oluliselt suurem, orhideesid oli nii väikeses näituseruumis kui troopikamajas. Mu meelest on ta avatud ka veel selle nädala, kel väga sügav huvi, see veel jõuab sinna.Hmmm, igaks juhuks tellisin omale orhideeraamatu algajatele:). Tegelikult- mees peab ju oma vanda eest oskama hoolitseda. Ei saanud teisiti, uurisin tal ikka sordinime ka välja. Uhkel taimel kuninglik nimi - `Royal Blue`.
Minu kuukingake avas just täna jälle oma õie. Aga Sinu näidatud on kõik väga ilusad.
ReplyDeleteMina käin Horteses neid vahel vaatamas (Sinu teisel pildil olevad "kribud" on seal täitsa müügil, aga nimi meelde ei tule (tsümbiidium äkki), aga suudan siiani näpud vaos hoida. Teades, et mu keskküttega kabinetis orhideedele ei meeldi ja kodus pole ühtegi vaba platsi.
ReplyDeleteoi ma olen ka orhideede lummuses. Thelaga sarnaselt käin neid Horteses imetlemas. Koju eriti ei igatsegi - ennast tundes, ei ole minust nende hellikute poputajat ja saputajat. Aga samas need mõned kuukingad, miltoonia, tsümbiidium, zygopetalum ja mõned dendroobiumid tunnevad ennast minu juures hästi. Aga need on sellised, kellele meeldibki, et neid aegajalt ära unustatakse. Niipalju olen ma targemaks saanud, et tihti ongi just ülemäärane hoolitsus see, mis need kaunitarid hukutab.
ReplyDelete:DDD Paistab, et orhideelised on moodi läinud, ise olen kaktuste ja difenbahhiate "haiguse" läbipõdenud :)
ReplyDeleteJah, ma olen ka südamest veendunud, et liigne armastus on ahistav ja hukutav kõigile taimedele:) Mulle kingitud kuukingad õitsevad paljast vaatamisestki hästi. Olen neid talvel vannitanud korra kuus ja ei midagi muud. Ja praegugi neist kaks õitseb jälle.
ReplyDeleteMehele kingitud lilli potitas, vannitas, väetas ja tassis ühest soojast kohast teise ta pea iga nädal ja tänaseks pole neist ühtki järel.
Mina olen ka kaugelt imetleja. Emale olen kinkinud paar orhideed, ei suutnud vastu panna. Tööl juhtus üks mu kõrvale akmnalauale ja mina barbar kavatsesin lõpuks ühe varre tagasi lõigata, kui avastasin kolm punga. Nüüd õitseb ta kolleegide hoole all.
ReplyDeleteIlusad on nad küll.
Muide Maalehe kodukal on Hortese video sellest, kuidas hoolitseda Vanda eest :)