Sunday, August 10, 2008

HOSTAD. VALMIS!!!

Algul oli meil neid kolm. Kähar hosta (Hosta crispula), süstjalehine hosta (Hosta lancifolia) ja kolmanda nime ei tea õigesti praeguseni. Ka see on meil väga levinud ja ammu tuntud sort/liik?, roheline kuldse randiga, mis õitsemise ajal muutub sama roheliseks nagu leht ise, aga keegi, isegi BA-st, ei oska mulle öelda, kas see nimi, mida ma talle pakuksin, ka õige on.
Et meie aias eriti varju ei ole, istutasime need kolm puhmast murusse kuuseheki ette, mis varjab nende eest kõrvetava lõunapäikese. Hostad edenesid siin hästi ja tasapisi hakkas neile lisa tekkima. Esimesed uued sordid leidsid endale koha vanema basseini juures. Aga neid tekkis järjest enam, nad kohe ise tulid meie juurde. Hakkasime seda loodud rida pikendama.

Kevadel nende kõrval istudes ja neid vaadates tundusid nad mulle kuidagi kurbadena. Miski neile ei meeldinud. Ja nende vahelt niitmine hakkas ka juba peavalu tekitama. Masinaga ei mahtunud enam hästi puhmaste vahele ja selle alt lendavad heinapebred rikkusid lehti.
Kas teha nende ümbrus mustaks? Alles me leppisime kokku, et rohitavat pinda ei suurenda. Aga kuidas siis? Ja niipalju taimi ootas ju veel pottidest väljaistutamist. Kuhu me need muretsetud-ostetud ja nii mitmeks puhuks tehtud kingitused paneme? Mingi materjaliga pind katta? Kooremults risustanuks uhked taimed ning killustik oleks neile liiga terav.

Hostad on väga väärikad ja rahulikud. Nad pakuvad seletamatut turvalisust ja rasketel momentidel isegi lohutust. Ja sunnivad häid mõtteid mõtlema.
Mulle meeldib nende juures viibida. Ja ma tahtsin neid ka kuidagi esile tõsta. Murus hakkasid nad ära kaduma. Ja üleüldse - ega mulle need murusse pistetud taimed kohe kuidagi ei meeldigi.
Aga kõik, mis ma nende juures mõtlesin, mõtteks jäigi.

Ärritavaid kohti oli aias teisigi. Keset muruplatsi, maja ees püsikuaia kõrval vedeles Fibo-kruusa kott. Seda 3 kantmeetrit ei jüudnud keegi liigutada. Traktoriga teda ära lohistada ka ei saanud, koti põhi poleks seda vastu pidanud. Häbiplekk keset õue. Abikaasa oli teda küll hakanud pakkima väiksematesse kottidesse ja siis ära vedanud, aga ega see uus hunnik uues kohas ka erilist silmarõõmu pakkunud.
Ehitusest järele jäänud materjali puistasin peoga toalillepottidesse, et neis veidigi niiskust säilitada ja kasutasime ka terrassil pottides mullapinna kattena.


Põhiliselt oli ta meil mõeldud ja kasutatud vundamendi isoleerimiseks mullast. Kord juuni lõpupäevadel hommikul terrassil kohvi juues tekkis mul aga MÕTE. Aga mis siis, kui.....
Kui töölt tulnud abikaasale sellest rääkisin, milline idee mul tekkis, vaatas ta mulle korraks viltu otsa ja läks ära. Ma siis mõtlesin, et nohjah, ega ma peagi kõike saama, mis pähe tuleb. Aga ta oli juba hostade juures ja kutsus mu sinna, et ma tulgu ja vaadaku, kas nii sobib, sest voolik oli juba peenra piirjooni märkimas.
Ja et seal ei olnud võimalik pinnast ringi kaevata, kasutas ta umbrohu hävitamiseks Roundupi. Hostade kaitseks kasutas ta suuri kilekotte ja lillepotte, mille alla olid taimed mürgitamise ajaks peidetud. 11.07 nägi hostaarium välja selline.

Tükk aega mõtlesime, millega me piirame loodava peenra. Kivid, mida olime kogu aias kasutanud ja mis siia sobinuks, olid meil otsas ja esialgu ei tulnudki head mõtet. Aga kergkruusa külgneva muruga piirnema ka ei saanud panna, sest ta lennanuks siis niidumasina alt lihtsalt minema. Kaalusime erinevaid variante ja jäime pidama puitpalisaadi juures. Esimesed meetrid said kohale juuli lõpus.
Aga et asi oleks väga kindel, asetasime hostade vahele veel umbrohutõrjeks ka ajalehed ja katsime siis need ehitusjäägi- kergkruusaga. Enne seda oleksime pidanud maad mitu päeva kastma, et ajalehtede all oleks esialgu piisavalt niiskust, aga seda tegi meie eest loodus ise. Kogu selle tegevusega kaasnes nii uute sortide istutamine kui vanemate ümberistutamine ja hostade grupeerimine, mis vajas ka korralikult vett ning seda jagati meie rõõmuks tõesti ohtralt.
Veel eile nägi meie istandus selline välja ja eile hilisõhtul saime ka juurde mitu kaunist kingitust, mis tuli siia peenrasse ära mahutada.
Täna hommikul mõni tund tööd ja tulemus on selline. Esialgu segab veidi hele puit ja mürgitatud mururant, aga selle peaks aeg korrastama. Puit muutub hallikamaks-pruunikamaks ja muru peaksvähemalt kevadeks uuesti vastu ranti kasvama. Aga vaatamata ümberistutamisele ja nii mõnegi sordi tükeldamisele-räsimisele, näevad me lemmikud tumedal pinnal hoopis paremad välja.

16 comments:

  1. Väga kaval võte - ajalehe ja kergkruusaga murust peenar teha. Peaks ka kohe kuskil kasutama. Niiiiiiiii palju ilusaid hostasid.

    ReplyDelete
  2. Ei tea, kas ideed hõljuvad õhus või oled äkki mu kaksikõde :D
    Ma olen kõik oma peenrad planeerinudki kergkruusaga katta ja juba viies aasta "kaklen" mehega, et ta mulle suurema hulga tooks - tõi, 2 kotikest!

    Muidugi ei saa mul iial hostad nii vahvalt ilutseda ja laiutada, ja läheb veel paar aastat enne kui nendele planeeritud maa ka neile elamiskõlbulikuks saab.

    Oh, issand, väga ilus ju!!! Annab mulle jõudu oma plaanide järgi edasi tegutseda.

    ReplyDelete
  3. :) eks nad kuskil, ma mõtlen ideed ikka hõljuvad ja õigesse kohta maanduvad. Maja seina ääres on kergkruus juba mitu aastat korras ja ilus, usun, et ka peenrakattena käitub samamoodi. Korp näiteks korjab enda alla igasugu sitikaid-satikaid ja sellest kolmandik tuleks iga paari aasta tagant vahetada ja hostadega ei sobi kohe kuidagi.
    Aga aitäh selle eest, et meeldis

    ReplyDelete
  4. See ajalehe- kergkruusa peenar püsib kena oma kümmekond aastat (minu kogemuse järgi) ja kergkruusal veel ka see hea omadus - väga tõhus talvekate, täielikult seeneoste vaba ja kuiv, ma aastaid talveõrnukesi sellega katnud. Lisaks minul ka ei ole peenrasse sipelgad tulnud, koorekattega oli lausa hullumaja.
    Idee sain Belgiast, kus kõik peenrad olid kaetud tumeda tellisepuruga, ja seda peamiselt kaitseks tigude eest.Aga väga ilus nägi välja. Hakkasin siis poodidest otsima, esiteks pakuti keramsiiti, mille 1 l maksis 2 krooni!, graniidikilluga ma rahul polnud, sellest hulga raskem rohuliblekesi kätte saada,pealegi päikese käes kuumeneb, ja nii võtsin katseks (sel aastal hakati kergkruusa tootma ka meil) ühe koti. Mitte küll kõige-kõige välimusega, aga minu arust parim. Pidin küll natuke liiva ka panema, nii ei vii vihm teda väikse kaldega peenrast minema. Niiskust hoiab hästi, aga huvitav on see, et see kõige peenem tükib päikese käes kuumaks minema, suuremad ei lähe.

    ReplyDelete
  5. Kuumeneb ehk seepärast, et tegemist ju saviga. Meil on keskmine fraktsioon, teda on hulga jämedamat ka. Olen ka varem näinud igasugu kattega istutusalasid, aga just kuidagi hostadele polnud nagu sobilikku valida. Ajalehtedest aluskatet näitas meile kunagi Irma Tungal kui meil oli võimalus tema ja A.Kurdi aeda külastada, aga kattis ta selle niidetud heinaga. Need alad olid tal isegi rohkem kui 10 a korras. Heinaga multsin küll äsja istutatud puid, aga mitte lilli. Mina liiva ei lisanud, sest ei taha, et ükski umbrohuseeme seal idaneks. Oleks juba ükskord aeg ise ka aeda vaatama hakata, mitte kogu aeg upakil ringi käia:)

    ReplyDelete
  6. Suure t88 olete 2ra teinud! Inglased kasutavad ka h2sti palju igasugu katteid. Algul tundus see mulle imelik kuid nyyd....

    ReplyDelete
  7. Tundub, et me sinuga ühel lainel - hosta lainel oleme :). Ma ka juba 3 päeva müttan hostadele peenart teha. Mul küll ei saa tulema nii uhke ja suur nagu sul - maa nappus paneb asja paika. Ainult ma istutan oma hostad ümber vist kevadel - mitte ei raatsi neid suuri pea 80 cm läbimõõduga põõsaid praegu vedima hakata. Ja mõnda tahaks jagada kah. Ega vist hostadele praegune jagamine eriti ei meeldi? Väiksemad saavad küll seeaasta juba paika.
    See kergkruus on küll väga kena. Kas seda müüvad kõik ehituspoed? Ja kas see on väga kallis lõbu?
    Ja ajalehtedega olen mina ka ennem toimetanud - väga mugav. Alles sel kevadel sai üks põõsaste istutusala niimoodi ettevalmistatud - ei pidanud tervet lahmakat ümber kaevama - aga sellest ma olen oma blogis juba ka kirjutanud.
    Puitpalissaad meeldib mulle ka - mul endal mõnel peenral ta ka ääristuseks pandud. Aga, mis mina olen tähele pannud, et kui seestpoolt teda ikkagi ära ei isoleeri millegagi, siis kipuvad juurikad sealt vahelt ikka läbi pugema - ja paganama kehv on neid siis sealt koukida. Ajalehtede kohta küsiks veel seda,et kas sa ei karda, et mõne aasta pärast on nad seal all ära kõdunenud ja siis hakkab umbrohi läbi kergkruusa tulema? Ma olen teinekord sügisel ajalehtedega maa katnud ja mulla peale vedanud ja kui siis kevadel olen läbi kaevanud, siis ajalehed puha kõdunenud juba.
    Aga hosta peenar tuli sul küll vägev - panid mind ka kohe selle kergkruusa peale mõtlema, mis tegelikult sobiks mu aeda tunduvalt paremini kui koorepuru, mida ma algselt plaanisin kasutada.

    ReplyDelete
  8. Mul endal ei ole ajalehtedega väga pikka kogemust, olen neid küll veidi ka varem kasutanud, et lämmatada juurumbrohtusid, aga olen nad siis turbaga katnud ja seeme ju turba peal ikka idaneb, aga naadist olen sedasi lahti saanud. See, et ajaleht kõduneb, ongi hea, sest tema all jääb kogu elu alles. Peenravaip vastupidi tapab kõik ära ja lõpuks ka kõik taimed, mis seal peal kasvavavad. Ma arvan, et seni kuni ajaleht on kõdunenud, on ka need umbrohud seal all lõplikult hävinud. Mul see kiht väga paks. Koorepurust kirjutasin eespool ja kindlasti ei ole teda mõistlik kasutada aias, kus on teod. (Mul neid õnneks veel pole) Kindlasti ei idane kergruusas ükski seeme, mu majaäär on täiesti puhas. Hinna kohta ei oska praegu midagi öelda, mul oli ta ostetud 3 aastat tagasi. Aga võrreldes teiste kattematerjalidega peaks ta ikkagi tulema odavam ja suuremates ehituspoodides on ta kindlasti olemas.
    Hostasid olen jaganud selleks, et neist kiiremini suured puhmad kasvaksid suvi läbi, eriti just augustis. Aga loomulikult võib seda ka kevadel teha.

    ReplyDelete
  9. Ajaleht läheb pehmeks ka kergkruusa all, aga huvitav, et kui teda ei liiguta, siis tõesti ei lagune ega lase umbrohtu läbi. Kahjuks ei saanud Deiale seda peenart näidata, pool sellest läks sissesõidu tee alla, sealt pidin palju lilli teise kohta viima ja sellega rikkusin kogu peenra. Minul ikka mõni lible läks kasvama, mul ju suur "reostaja" pärn, ajab ikka aastaga tohutult igasugu ebemeid, mummukesi ja lehti.
    Üks tähelepanek veel - kogu see aeg tundsid, eriti pojengid ja mu vana roos, seal väga hästi, igasugu satikaid oli ka taimedel väga vähe, ju ei olnud neil kus sigida, kastma muidugi pidin, kuusehekk ja pärn ju, aga muld oli üllatavalt täitsa kobe vaatamata sellele, et kümmekond aastat kobestamist ei saanud. Praegu on muidugi see koht natuke haleda väljanägemisega ja igasugu satikaid ka tekkinud, murumunad ka kasvama hakanud ja ongi plaanis osa juba sügisel, osa kevadel, seat kõik teise kohta viia.
    Sellepärast ma näengi preagu nii suurt vaeva uute peenardega, et ma pean taimedele ikka seda orgaanilist (ussisööki :)) pikaks ajaks mullale lisaks panema ja seepärast osa pinnasest ära vedama.
    Kui tahad laiselda, pead esialgu rohkem vaeva nägema :)

    ReplyDelete
  10. Kaks küsimust veel:
    Viimasel pildil kohe nurgas on hosta valge leheserv läinud pruuniks - mis võib olla põhjuseks, kas tugevad vihmasajud või liigne päike või...? Küsin seepärast, et (jätame teod välja, kümmekond kasvas juba siis kui ma ei teadnudki, et teod olemas on)minul ka lähevad osadel kirjudel suve lõpupoole ja ei oskagi arvata muud põhjust kui mullakoostis, kahes (üks põhjaküljel, teine saab hommikust lõunani päikest, sellepärast mul enamus ongi maja seina ääres) peenras ei lähe ühelgi sordil ja ainuke vahe teiste peenardega on see, et teised ei saa pääsukese sõnnikut. Mulla happesus või siis mingid veesooned, vihm?
    Teine küsimus on kuusehekk, kas pöetav? Ta võtab ju pikapeale laiusest muutkui juurde, meil naabriga ühelt poolt igaaastane pügamine ja teiselt poolt mees ikka vahel piirab oksi, meie pool 30.aastaga natuke üle meetri juurde võtnud ja teiselt poolt pea 2,5. Tekkis ruumipuudus ja sellepärast nüüd 2/3 mahavõtmisel. Ja pahedeks kuusehekil - sääsekasvatus "inkubaator" ning ma ei uskunud kui hoiatati, et hakkavad seened vohama, nüüd 4 aastaga ähvardab üha suurenev murumunade seeneniidistik mul mitte ainult lilled, vaid ka murutaimed välja süüa. Hakkas vohama kohe kui selle ajalehe-kergkruusa peenra osaliselt lahti kaevasin ja kruusa ära võtsin. Ma ei tahaks kuidagi seda allesjäävat hekki maha võtta :(

    ReplyDelete
  11. Mina tegin kergkruusaga okaspuudeala ja olen päris rahul. Hostad ja sõnajalad aga kasvavad päris tavalise lubjakivikillustiku sees ja tunnevad end ka päris hästi, igatahes on hirmus pirakaks kasvanud ja hostad õitsevad ka meeletult.
    Okaspuuala vaikelu kassiga panin oma blogisse ka üles.

    ReplyDelete
  12. Suurepärane tulemus ,väga ilus.Hostade ilu tuleb hästi esile.

    ReplyDelete
  13. hmmm. ma algul suhtusin sellesse kergkruusa-projekti veidi umbusklikult (mulle nimelt just väga meeldivad taimed, eriti hostad ja pojengid- muru sees).. aga praegu mõtlen, et äkki ma peaks oma pojengipeenra selle ajalehtede-kergkruusaga katma. sest pidev rohimine on muude kiiremate ja suuremate tööde ajal üsna kurnav. hmmm. väga hea näeb välja. hostad on mulle alati meeldinud, kuid hetkel ma nende peale parem ei mõtle, sest 2 päeva on ränka kaevamis- ja vedamistööd tehtud, et saaks pojengid ümber istutatud.

    aga kergkruusa hinna suurusjärk on ca 1000 eeku 1 tonn. lisandub transport, sest tonnist kotti ise eriti kohale ei too. mul ka tonnisest kotist veel miski kogus alles.

    ReplyDelete
  14. Ma arvan, et lehtede kolletumise põhjuseks on eelkõige vihm ja tugev tuul, aga ilmselt ka saabuv vegetatsiooniperioodi lõpp. Päikest näevad nad siin suhteliselt vähe, nii, et see ei saa põhjuseks olla.
    Meie kuusehekk on pigem kuusemüür. Pöetav ja raamides hoitav, ta on küll laiaks läinud, aga juba mitu aastat ei lase tal laiemaks minna kui ta juba on, 2,5 m lai ja umbes 3 kõrge. Kunagi olid ta all kuuseriisikad, aga nüüd küll ei midagi. Ju oleneb ka mulla koostisest, mis seened seal kasvaksid.

    ReplyDelete
  15. Kas need kergkruusaalad on teil tuulevaikses kohas? Või ka lagedal tuulisel? Mul miskipärast eelarvamus, et tugevad tuuled äkki viivad kergkruusa minema...

    ReplyDelete
  16. Tuul ei vii, aga suur vihmavalang viis kõik suuremad kaasa, ajalehest ei lähe vesi läbi, kuigi salvestab hea hulga niiskust (ma kasutan paberrätte ja ka ajakehe tükke amplipottides, parem kui perliit või vermikuliit), sellepärast (koera pärast ka)ääristangi peenrad kividega.

    ReplyDelete